See on viies lugu meie metalliajastute sarjast. Metalliajastud ei tähista ainult arheoloogilist ajajoont. Need näitavad, kuidas materjaliteadus on andnud inimkonnale järjest uued võimalused: vask õpetas metalli töötlema, pronks näitas sulamite jõudu, raud muutis tööriistad ja relvad kättesaadavamaks, teras ehitas sillad ja pilvelõhkujad, alumiinium tõstis inimesed õhku ning titaan, magneesium ja uued kõrgtehnoloogilised sulamid viisid konstruktsioonid kosmosesse, meditsiini ja ülitäpsesse masinatööstusse. Loe meie blogist ka teisi metalliajastute lugusid.

(19. sajandi keskpaigast tänapäevani)

19. sajandi suur läbimurre oli Bessemeri protsess, mille Henry Bessemer patenteeris 1856. aastal ja mis võimaldas toota terast kiiresti ja odavamalt kui varem. Hiljem lisandusid Siemens-Martini ehk avatud kolde protsess, elektrikaarsulatus ja hapnikkonverterid. Terasest sai massiline konstruktsioonimaterjal.

Teras muutis raudteid, sildu, laevu, masinaid ja võimaldas ehitada kõrghooneid. Selle suur eelis oli tugevuse, töödeldavuse ja hinna kombinatsioon. Terast sai valtsida taladeks, plaatideks, rööbasteks, torudeks ja traatideks, mis muutis võimalused ehituses senisest palju mitmekesisemaks.

Kuulsad teraseajastu sümbolid on:

  • Brooklyni sild (avatud 1883) – galvaniseeritud teraskaablid näitasid uue materjali võimalusi rippsildade ehitusel
  • Eiffeli torn (valmis 1889) – ehitatud  keevisrauast, kuid sümboliseerib metallkonstruktsioonide uut esteetikat ja insenerkunsti
  • Empire State Building (1931) – teraskarkass tegi võimalikuks kiire ja kõrge pilvelõhkujaehituse

💡 Huvitav fakt: Empire State Building ehitati rekordajaga – 410 päevaga ning selle kõrgeim ehitustempo oli 4,5 korrust nädalas. Kogu ehitusel kasutati ligikaudu 60 000 tonni terast.

Teras ei olnud ainult ehitusmaterjal. See oli ka sõjalaevade, raudteede, tööpinkide, kraanade, presside, traktorite ja autode materjal – teras pani aluse tööstuslikule ühiskonnale. Teraseajastu suur võit oli kontrollitav tugevus. Inimene õppis looma materjali, mille omadused vastasid täpselt ülesandele. See põhimõte on kogu tänapäevase konstruktsioonimetallurgia alus.