Eesti turg on põhiosas jagunenud nelja vanametalli ringmajandusettevõtte või ettevõtete grupi vahel. Need on CRONIMET Nordic OÜ, AS Kuusakoski, BLRT Refonda Baltic OÜ ning Tolmeti nime kasutavad erinevad Eesti ettevõtted (Tolmet Eesti OÜ, Tolmetex OÜ ja Tolmet Tallinn OÜ, mis tänavu juunis ühinesid Tolmet OÜ-ks).
Nende ettevõtete eelmise aasta majandusaasta aruannete põhjal on suurima müügituluga CRONIMET Nordic OÜ, mille Eesti üksuse 2020. aasta müügitulu moodustas 71 miljonit eurot. Peakontoriga Tartus asuva CRONIMET Nordic OÜ eelmise aasta kogu müügitulu oli 173 miljonit eurot, kasvades aastaga 20%.
CRONIMETi juht Eva Pedjak peab turuliidri edu aluseks head klienditeenindust, millesse on viimastel aastatel palju panustatud ning kliendisõbralikku hinnastamispoliitikat. „Meie vastuvõtuplatsid peavad olema puhtad, kontorid korras ja klient peab saama müüdud metalli eest raha samal päeval oma kontole,“ loetleb Pedjak Cronimetile olulisi väärtusi. „Lisaks oleme püüdnud olla oma hinnastamispoliitikas kliendi silmis konkurentsivõimelised.“ Pedjaku hinnangul on CRONIMETi turuosa suurusjärk Eesti vanametalli ringmajandusturul 35-40 protsenti.
Pedjaku sõnul soovib CRONIMET muuta ka ühiskonna suhtumist vanametalli teemasse. „Püüame avalikkusele üha enam näidata, et tegu on tänapäevase ringmajandusettevõtlusega, et vanametalli taaskasutamine annab keskkonnale olulist säästu,“ räägib Pedjak. „CRONIMET andis eelmise aastal uue elu 480 tuhandele tonnile vanametallile. Sellega aitas meie tegevus kaasa kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele hinnanguliselt ligi 500 tuhande tonni võrra, mis oleks õhku paisatud kui ringmajandusse suunamise asemel oleks sama kogus metalli toodetud maagist.“
CRONIMETile järgnes 2020. aasta müügitulude võrdluses Refonda (müügitulu 47.2 miljonit eurot), Kuusakoski (müügitulu 32.2 miljonit eurot) ja Tolmeti ettevõtted (müügitulu 15.6 miljonit eurot)