Martini visiitkaardil on kirjas supercargo. Selle võõrkeelse ametinime jaoks meil head vastet ei olegi. Kõige lähedasem oleks ehk lastiülem, kelle vastutada on, et laevas õige kaup, õigel viisil, õigel ajal ja õigesse kohta jõuaks. Samas on Martini ülesanded ja vastutus CRONIMETis palju laiemad.
Täpsust nõudev töö
Mereakadeemiast saadud laevajuhi haridusega ja mitmeid aastad merd sõitnud Martin teab, et nii nagu on iga laev erinev teisest, on ka vanametalli lastid väga erinevad. Inimene, kes vanametalli kokkuostu toob, küllap enamasti ei aimagi, kuidas seda töödeldakse ja eri liikidesse sorteeritakse – tavalisele kliendile see ju üks vanaraud puha. Tehased aga ostavad meilt kindla koostise ja kvaliteediga vanametallikogumeid, ning just selleks CRONIMETi platsidel vanametalli töötlemine toimubki. Lisaks tuleb arvestada laeva püstuvusega ja ohutusega nii merel kui sadamas, mis tähendab seda, et last peab olema paigutatud ohutult ja merekindlalt; ning arvestama peab ka stauimis- või stoovimisteguriga ehk laeva peab ära mahtuma prahtimislepingu järgne kogus vanametalli. Viimane on väga oluline, sest kui last ei ole õigesti töödeldud ja paigutatud, ei mahu trümmidesse vajalik kogus tonne materjali. Nii algabki Martini töö juba ammu enne kauba laevale laadimist ja isegi enne laadimisplaani koostamist. Näiteks roostevaba vanametalli puhul peab kolme kuni viie tuhande tonnises lastis olema tehase poolt soovitud kindel keskmine niklisisaldus – seepärast saab Martini töö alguse platsil, kus tema „retsepti“ järgi hakatakse töötlema ja ette valmistama vajaliku „keemilise“ koostise ja materjalitihedusega vanametalli hiigelpartiid.
Teine pool Martini töölauast on sobivate laevade leidmine ja prahilepingute sõlmimine. Merendus on globaalne majandusvaldkond ja sõltuvalt turuolukorrast võib laeva leidmine olla väga keeruline. Vahel on prahiturg kõrge, vabu aluseid vähe ja prahihinnad laes. Vahel pole lähipiirkonnas ühtki sobivat laeva ja see tuleb tellida ballastis kuskilt Lõuna-Euroopast või Aafrika rannikult. Meretransport on kallis, samuti on suured laevade sadamas seismise kulud. Seetõttu on hea laadimisplaan ja selle elluviimine väga olulised, sest iga tund, mis plaanitust üle läheb, toob kaasa tuhandeid eurosid lisakulu. Laevade leidmiseks ja lepingute sõlmimiseks on küll võimalik kasutada brokerite abi, kuid ettevõttele on soodsam ilma vahendajateta läbi ajada. Et see töö õnnestuks, on vaja palju häid isiklikke kontakte ja tugevaid laevandusalaseid teadmisi. Väiksemaid, roostevaba vanametalli ja musta metalli väiksemate koguste transpordiks kasutavaid laevu, on 2014. aastast CRONIMETis töötav Martin juba mitu aastat ise prahtinud. Sellest aastast tegeleb ta ka musta metalli veoks kasutatavate, umbes 30 tuhat tonni mahutavate laevade leidmise ja prahilepingute sõlmimisega.
Meri hinges lapsest saati
Nii kaua kui Martin mäletab, on laevad, meri ja merendusega seotu teda alati köitnud. Lääne-Viru sisemaalt pärit poisi jaoks sai kõik alguse siis, kui kaptenina töötanud tädimehest ristiisa 4-5aastase jõmpsika oma laeva vaatama võttis. See oli suur kalapüügi baaslaev, kuhu väiksemad alused ookeanil oma püügi esmatöötluseks ja transpordiks annavad – ja poiss oligi müüdud. Edasi järgnesid juba loomulikku rada pidi õpingud Karu koolis, Mereakadeemias ja TTÜ magistriõppes. Merd on sõitnud Martin nii Läänemere kalalaevadel ja kaubalaevadel kui ka ookeanidel suurtel kaubalaevadel.
Tänagi kisub meest igal võimalusel merele, kas või lihtsalt võrku laskma. Meri ja meretöö võtavad muud hobid ära, leiab mees, kelle enamus vabast ajast kulub praegusel eluperioodil perele, kus kasvab kaks poega: kolme ja poole aastane ning neljakuine. Parimaks puhkuseks peab ta võimalust suvel paariks nädalaks perega Saaremaale sõita, merel käia ja suitsulesta teha. Vanem poiss on juba isaga merel kaasaski käinud, küllap on saanud merearmastuse geenidega kaasa.
