Blogi
05.07.2026
Metallide ajastud. Malm ja tööstusrevolutsioon
18. sajandil muutis metallide kasutust uus tootmisviis. Kõrgahjude areng, koksi kasutamine puusöe asemel ning rauatootmise kasv tegid võimalikuks suuremahulise malmi kasutamise. Malm on raua ja süsiniku sulam, mille süsinikusisaldus on kõrgem kui terasel. See on hästi valatav ja tugev survele, kuid habras tõmbele ja löökidele.
Lähemalt
05.07.2026
Metallide ajastud. Raud tegi tööriistad kättesaadavaks
Raud ei võitnud pronksi seetõttu, et see oleks alati olnud parem. Varane raud oli tihti ebaühtlase kvaliteediga ning selle töötlemine nõudis kõrgemaid temperatuure ja keerukamaid oskusi. Raua suur eelis oli kättesaadavus: rauamaaki leidus palju laiemalt kui vaske ja tina.
Lähemalt
05.07.2026
Metallide ajastud. Pronks – esimene suur sulamite revolutsioon
Pronksiaeg oli hetk, mil inimene avastas, et metallide liitmine võib anda tulemuse, mis on parem kui kumbki metall eraldi. Pronks on peamiselt vase ja tina sulam. Kui vask oli pehme ja kergesti deformeeruv, siis pronks oli kõvem, vastupidavam ja paremini valatav.
Lähemalt
05.07.2026
Metallid ja ajastud: vask
Kas oled kunagi mõelnud, miks vask, pronks ja raud on andnud nime tuhandete aastate tagustele ajastutele? Ning kuidas teaduse ja tehnoloogia areng metallide maailmas on üha kiirenenud, nii et ka hilisemaid, lühemaid arenguetappe võib iseloomustada mõne uue metalli, sulami või tootmismeetodi kaudu? Avaldame blogilugude sarja, mis räägib, kuidas metallid on ajastud määranud.
Lähemalt