Alumen – iidne mineraal
Alumiiniumi nimi on tuletatud ladinakeelsest sõnast alumen, mis tähistas teatud tüüpi soolasid, mida kasutati antiikajal erinevatel eesmärkidel – näiteks naha parkimiseks, värvainete kinnitamiseks kangastele ja isegi meditsiinis. Roomlased tundsid ja kasutasid alumen-ühendeid laialdaselt, kuigi puhas alumiinium kui metall jäi nende jaoks tundmatuks.
Alumiiniumi kui metalli avastamine võttis aega, sest seda ei esine looduses puhtal kujul, vaid seotuna teiste elementidega, nagu boksiit. Esimest korda suutis alumiiniumi laboratoorselt eraldada Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Seejärel täiustas Friedrich Wöhler 1827. aastal meetodit ja hakkas metallilist alumiiniumi tootma puhtamal kujul.
Kui inglise keemik Humphry Davy katsetas alumiiniumiga seotud ühendeid juba 19. sajandi alguses, kasutas ta esialgu nime alumium, lähtudes ladina alumen-ist. Hiljem, 1812. aastal, muutis ta selle sõnaks aluminum (ingliskeelne variant), et see sobituks paremini teiste metallide nimetustega nagu kaalium (potassium) ja naatrium (sodium).
Britid vs ameeriklased
Kuigi Davy tõi kasutusele nimekuju aluminum, hakati Suurbritannias ja mujal Euroopas eelistama varianti aluminium, kuna see sarnanes ladina keele teadusliku nimetuse struktuuriga. Tänapäeval kasutatakse aluminium-kuju enamikus ingliskeelsetes riikides, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kus aluminum jäi käibele.
Eesti keelde jõudis sõna „alumiinium“ saksa keele vahendusel, kus seda tunti sarnaselt briti nimekujuga aluminium. Kuna alumiinium sai tööstuslikuks metalliks alles 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, tuli ka vastav sõna kasutusele koos metalli laialdasema tootmisega.
Kergus ja tugevus käsikäes
Kuigi puhas alumiinium on kerge ja korrosioonikindel, on see üsna pehme metall. Seetõttu kasutatakse seda enamasti sulamite kujul, kus alumiiniumile lisatakse vase, magneesiumi, räni, tsingi või mangaani väikeseid koguseid. Need lisandid parandavad alumiiniumi tugevust, vastupidavust ja kulumiskindlust, säilitades samas sulami kerge kaalu. Tuntuimad alumiiniumisulamid on näiteks Al 6061 (kasutatakse lennunduses ja autotööstuses) ja Al 7075 (väga tugev ja sageli kasutusel spordivarustuses ning militaartehnikas).
Tänapäeval on alumiinium üks enimkasutatavaid metalle maailmas – seda leidub lennukitest ja autodest joogipurkideni ning see mängib olulist rolli ka rohetehnoloogiates. Tänu oma suurepärastele omadustele on alumiiniumisulamid saanud oluliseks materjaliks nii ehituses, elektroonikas kui ka transporditööstuses, aidates muuta struktuure kergemaks, vastupidavamaks ja energiasäästlikumaks.