Turvatunde loomisel on Jaana jaoks olulisim usaldus. „Usaldus ei teki iseenesest. Selle taga on inimeste käitumine, eelnevalt tehtud otsused,“ räägib Jaana. „Usaldus on tegelikult inimeste sünergia, see on alati kahepoolne – vastastikune lubaduste pidamine, austus ja ühine väärtusruum.“
Kindlustunne ja stabiilsus ei tähenda seda, et arengus oleks seisak. „Tööalaseid muutusi peab olema ja need on positiivsed, õppima ja arenema peab, kuid töökeskkond peab seda toetama,“ ütleb Jaana, hinnates oma kogemuse põhjal, et Cronimetis see nii just on. Tema Cronimetis töötamise ajal on ettevõte pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud keeruliste majandusolude tõttu pidanud oma ärisuundades tegema olulisi muudatusi. „Olen mitmel korral olnud ärevuses ja muretsenud, et kas saan jätkata. Kuid mind on usaldatud ja ühe töölõigu mahu vähenemisel on antud mulle uus vastutus,“ räägib Jaana. „Ja see on võimaldanud mulle arengut. Arvan, et ma pole üheski varasemas töökohas saanud nii palju areneda – see sobib mulle hästi, sest ma tahan end pidevalt täiendada.“ Väga palju õppimist on Jaanal olnud ka oma teises töövaldkonnas – tollideklarandina. „Ka selles valdkonnas tunnen, et ettevõte on andnud mulle väga suure usalduskrediidi.“
Kolleegide arenemisvajaduste väljaselgitamine ja koolituste otsimine on Jaana personalitöö üks osa. „Inimesed peavad sulle meeldima ja bürokraataia ei tohi olla vastumeelne – mina suudan enda jaoks need asjad ühendada,“ teab ta hea personalitöö retsepti. „Olen rahuliku loomuga, see loob suhtlemisel hea aluse. Inimesed avanevad minuga ja usaldavad mulle asju, mida nad oma otsesele juhile võib-olla ei tihkagi rääkida – aga tegelikult on ju ettevõtte ja ka töötaja jaoks oluline, et kõik mured lahenduse saaks.“
Bürokraatia ja arvude osas, mida on palju nii personali- kui ka tollitöös, leiab Jaana, et ta suudab olla väga täpne ja fokusseeritud. Ta möönab, et võib isegi ärrituda, kui keegi on „täpsuse suhtes ebakorrektne“. „Eksivad ju kõik, elu näitab, et ise ka,“ ütleb Jaana. „Aga oluline on siis asjadest konstruktiivselt rääkida, asjad otse välja öelda, mõistagi ka vead.“
Et Jaanal arvude ja täpsusega nii hea klapp on, võib olla tingitud ka sellest, et gümnaasiumis õppis Saaremaalt pärit neiu matemaatika-füüsika eriklassis. „Kuid tegelikult olen ma ikka väga humanitaar,“ märgib ülikoolis hoopis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppinud naine, kelle lõputöö rääkis küberkiusamisest koolis. „Haridusteemad huvitvad mind. Mõtlesin koguni minna kooli õpetajaks, kuid just siis tuli pakkumine Cronimeti tööle tulla.“
Humanitaarhuvi kasuks räägib Jaana puhul ka tema suur raamatuhuvi. „Ma loen palju – 60-70 raamatut keskmiselt aastas,“ ütleb ta. „See on hea aeg iseendaga olemiseks, pingete maandamiseks. Pealegi – mul pole üksi kunagi igav.“ Kuid täpsus ja Excel saadavad Jaanat ka siin – nimelt peab ta loetud raamatute kohta tabelit. „Muidu võib ju vahel sassi minna ja võtad raamatukogust juba loetud raamatu,“ muigab ta ise.
Teine koht, kus Jaana oma akusid laeb, on pikad jalutuskäigud. „No ma ikka tõsiselt arvasin, et võidan Cronimeti sammuvõistluse, kuid võitjatel oli vist võimalus kõndida päev läbi,“ naerab ta. „Aga kõndimine on hea vahend pea tühjaks saamiseks. Ja teisalt on ka raskeid vestlusi hea teha jalutades – tuju on hea, mõte jookseb paremini, tulevad uued ideed.“
Jalutamispisiku on Jaana edasi andnud ka nooremale lapsele, kellega käiakse RMK matkaradu avastamas. Ja mõistagi hindab jalutamist väga pikakarvaline kolli Cooper. Kui pere pesamuna läheb sügisel esimesse klassi, siis vanem laps alustab õpinguid ülikoolis.
Ning lõpetuseks – et ei tekiks vale muljelt, nagu tahaks Jaana vaid dokumente täita või üksi olla või rahulikku kõndimist nautida, tuleb välja tuua ka naise tunduvalt energilisem pool. Soovist midagi koos kogukonnaga teha, käib ta harjutamas rahvatantsu naisrühmas. Väiksemad tantsupeod on juba läbi käidud, edasine eesmärk on järgmisele suurele tantsupeole kvalifitseeruda. Kuid see pole veel kõik – tõeline energiapõletaja ja ilmselt viktoriiniküsimus, millele enamik vastust ei teaks, on järgmine teema. Jaana on jooksnud kolm täispikka maratoni ja osalenud kolmel korral Saaremaa kolme päeva jooksul. Kes teeb järele?
