Raido on põline mulk. Küll linnalaps, aga väga paljud nädalavahetused veetnud maal Võrtsjärve ääres vanavanaema juures. „Eks seal sai kõik kartulivõtud ja heinateod läbi tehtud, tööd, mida linnalapsed üldjuhul ilmselt ei tea,“ meenutab ta. „Paras poiste kari oli koos, onu lapsed olid ka, ja eks poiste seas oli alati võistlus, kui mingi traktor või muu masin töötas, et kes rohkem tehnikale ligi pääseb. Kuna mina olin teistest paar aastat noorem, siis mulle kippus jääma kõrvaltvaataja või kaasreisija koht. Aga kindlasti see tehnikapisik ka seal mul osaliselt alguse sai.“
Teisalt, räägib Raido, et tal olid vanemad sõbrad, mis määras ära tema huvide kujunemise. „Juba väiksena olin suuremate poistega garaažides kaasas autosid putitamas ja mootoreid lahti võtmas,“ kinnitab mees.
Suur tehnikahuvi
„Eks see elu lapsepõlves kulges nagu poisikestel ikka, ja ma ütleks, et mõnes mõttes kestab lapsepõlv siiamaani – mul näiteks võib lihtsalt mõne auto nägemine südame alt soojaks võtta,“ muigab ta. „Mulle ausalt meeldib, kui saan ise tehnikale käe külge panna ja sellega tööd teha. Mind ikka köidab, kui istun masina sees, liigutan kange, näen, kuidas see tööd teeb ja tean, mis samal ajal masina sees toimub. Avastada, millised on masina võimed ja mõelda, mida sellega saaks veel teha. See pakub tohutult huvi ja võiks öelda isegi adranaliini.“
Raido usub, et on pea kõigi CRONIMETi masinatega täna rohkem või vähem tööd teinud. „Ega keegi mind tehnikat ja masinaid kasutama otseselt ole õpetanud, ise olen sisse roninud, masina käima pannud ja omal algatusel need asjad selgeks teinud. Kogu meie rasketehnika kasutamise olen ise endale selgeks teinud, lihtsalt huvi tehnika vastu on nii suur,“ räägib ta. „Iga asja on võimalik mitmel erineval moel kasutada, tuleb leidlik olla ja oluline on aru saada, kuidas masinat säästlikult kasutada, et töö efektiivsem oleks ja masin kauem kestaks.“
Enne CRONIMETi tulekut ei teadnud Raido suurtest masinatest suurt midagi, nagu ka vanametallist – ta on õppinud autoremonti ja enne CRONIMETi tulekut ka sel erialal töötanud. CRONIMETi sattus Raido tööle tänu Evale ja Markole. „Nad leidsid mind läbi tuttava üles ja panid 12 aastat tagasi siia Viljandisse tööle,“ ütleb ta.
Lubadusi tuleb pidada
Väga oluliseks peab Raido lubaduste täitmist ja töökollektiivis üksteise toetamist. „Kui ma midagi luban, siis teen selle ka ära. Kas või uneajast, enne tööd või pärast tööd ja kui vaja ka läbi valu ja pisarate,“ kinnitab ta.
Raido toob näite eelmisest ametist, kus ühel pikaajalisel ja olulisel kliendil tekkis pärastlõunal autoga probleem, mis oli vaja kiiresti lahendada ning kliendile sai lubatud, et hommikuks on auto korras. „Mina olin letiteenindaja tol hetkel, oli puhkuste aeg, kõik lõid käega, keegi mulle vastu ei tulnud. Aga mina olin andnud lubaduse – mis seal ikka, läksin koju, vahetasin riided, tulin tööle tagasi, hakkasin ise tegema ja öösel kell üks oli auto korras,“ räägib Raido.
Oma kõige tugevamaks küljeks peab Raido sihikindlust või visadust. „Kui ma ikkagi midagi tahan, siis ma selle nimel olen nõus vaeva nägema, tegelema ja püüdlema,“ ütleb ta. „Vahel öeldakse mingi asja peale, et ei saa, ei ole võimalik – mina arvan, et ikka saab, kui ei saa uksest minna, tuleb aknast minna. Panna oma oskused ja tutvused proovile.“
Edu toob rõõmu
Rõõmu teevad Raidole elus õnnestumised. „Kui mõne raske teema lahendatud saab, siis see annab nagu mingil määral naudingu, et näe, ma sain tehtud selle,“ räägib Raido. „Ja hea tunne on ka siis, kui saad kolleege oma teadmistega aidata – näiteks kui saad aidata õigele rajale kellegi, kel on mingi mure tehnikaga, mida ta tegelikult saaks ise lahenda.“
„Samuti annab energiat juurde kõik see, mida me siin Viljandi osakonna arendamiseks oleme teinud,“ ütleb ta. „Ma ise loodan, et ma olen õiget asja ajanud – on suur rõõm kui saad klientidelt positiivset tagasisidet. See, et kliendid meie arengut märkavad, annab jõudu edasi minna.“
Töökollektiivis peab Raido oluliseks märkamist ja tunnustamist: „Ega ma oota, et keegi mulle pärja kaela paneks, aga ikka on hea tunne kui su pingutusi märgatakse, ja CRONIMETis osatakse selliseid asju hinnata.“
Suhtumine on tähtis
Tähtsaks peab Raido ka seda, millisel viisil asju tehakse. „Suhtumine on oluline. Ei saa lasta üle jala. Näiteks tehnika remondi puhul teenuspakkuja ju võõrast raha ei loe, seepärast tuleb alati endal mõelda, kuidas leida parem ja soodsam lahendus, et säästa ettevõtte raha,“ räägib ta. „Või oma tööst hoolimine, vastutustunne, märkamine – põhimõte, et tööd tuleb teha korralikult, oma töökoht tuleb puhas hoida. Meil on uued ja uhked masinad, kabiinid puhtad ja mugavad, kas või sokkisjalu tee tööd. Seda luksust on oluline märgata ja hinnata.“
Erinevate ülesannete täitmine ja tihti ise käed külge panemine kipub mehel siiski ka planeeritud elurütmi häirima. „Mõtlen sellele, et mind on proovitud õpetada aega planeerima, aga minu elu kipub selline olema, et ma võin ju küll planeerida, kuid ikka tuleb ootamatusi ette, mis plaanid segi paiskab. Eks see on stress, aga siis tuleb käigult reageerida ja püüad kõik asjad ikka ära teha. Ma olen ilmselt mingid ülesanded omale ise liiga palju ligi lasknud ja oma kaela võtnud aga ega ma vist teisiti oskagi,“ arutleb ta. „Aga kui mind midagi elus närvi ajab, siis on see saamatus, üksteise vastu töötamine ja suhtumine, et asju ei ole võimalik teha. No ja siis teedki ise.“
Kuidas mees aga selle kõige peale oma akusid laeb? Seda meeldib Raidole teha koos sõpradega tehnikaspordiga tegeledes, kas maal või veel, või päikese käes rannas viibides. „See vee peal käimine, ma arvan, on ka pigem lapsepõlves Võrtsjärve äärest kuidagi verre sattunud,“ arvab Raido ise. Oma tehnikateadmisi püüab Raido edasi anda ka õe lastele. „Kuidagi on nii läinud, et suudan lastega kergelt ühise keele leida. On rõõm vaadata, kuidas nad kasvavad ja arenevad. Püüan neid nii palju toetada kui oskan. Minul lapsepõlves tehnikaspordi osas selliseid võimalusi kahjuks ei olnud.“