Ajalugu ulatub inkadeni
Plaatina kasutuslugu ulatub 3000 aasta taha, mil Lõuna-Ameerika põlisrahvad valmistasid sellest ehteid. Eurooplased puutusid metalliga kokku 16. sajandil Lõuna-Ameerika kullakaevandustes, kuid ei osanud sellega midagi peale hakata – materjal ei sulanud ka kõige kuumemates ahjudes. Alles 18. sajandi keskpaigas mõistsid teadlased, et tegu on omaette elemendiga.
Plaatina teaduslik avastamine ja isoleerimine toimus 1735. aastal, kui Antonio de Ulloa, Hispaania teadlane ja maadeuurija, kirjeldas esmakordselt plaatina omadusi ja selle esinemist Kolumbia jõgede setetes. Hiljem uurisid seda põhjalikumalt teised teadlased, sealhulgas William Hyde Wollaston, kes avastas 1803. aastal ka teisi plaatinarühma metalle (pallaadium ja roodium).
Haruldane metall
Plaatina (Pt, aatomnumber 78) on hõbevalge ja erakordselt vastupidav väärismetall, mida hinnatakse eelkõige selle korrosioonikindluse, kõrge sulamistemperatuuri (1768 °C) ja keemilise stabiilsuse tõttu. See ei oksüdeeru õhus ega vees, mis teeb temast ideaalse materjali nii tööstuses kui ka teaduses.
Plaatina on haruldane – maakoores leidub seda vaid 0,005 miljondikosa. Enam kui 70% maailmas kaevandatavast plaatinast tuleb Lõuna-Aafrika Vabariigist, järgnevad Venemaa, Zimbabwe, Kanada ja USA. Tavaliselt saadakse plaatina vase ja nikli kaevandamise kõrvalsaadusena ning selle eraldamine on keerukas ja kulukas protsess.
Lai kasutusring
Plaatina mitmekülgsus teeb sellest ühe tööstuse asendamatuima metalli:
- Autotööstus – katalüsaatorites, mis vähendavad heitgaaside saastet. Bensiinimootoriga auto katalüsaatoris võib olla umbes 3–7 grammi plaatina. Diiselkatalüsaatoris võib olla ka rohkem, kuna nõutav tööefektiivsus on kõrgem.
- Meditsiin – kasutatakse näiteks keemiaravis (nt tsisplatiin), südamestimulaatorites ja hambaimplantaatides.
- Elektroonika – sensorites, kõvaketastes ja kütuseelementides.
- Keemiatööstus – katalüüsib väävelhappe ja lämmastikhappe tootmist.
- Kosmosetehnoloogia – sobib ideaalselt äärmuslike tingimustega keskkondadesse.
- Ehted – hinnatud vastupidavuse ja sära tõttu.
Plaatina taaskasutus
Plaatina on üks kallimaid metalle maailmas, mille hind sõltub suuresti nõudlusest ja kaevandamisvõimekusest. Elektriautode leviku tõus võib lähitulevikus vähendada plaatina kasutust katalüsaatorites, kuid vastukaaluks kasvab selle tähtsus vesinikutehnoloogias ja kõrgtehnoloogias.
Kuna plaatina on haruldane ja selle kaevandamine kulukas, keskendutakse üha enam ringlussevõtule, et vähendada uue toorme vajadust ja kaitsta keskkonda. Plaatina aastane kaevandamismaht maailmas on ligikaudu 160 tonni. Umbes 30% aastasest plaatinatarbest kaetakse taaskasutusega – peamiselt vanadest autokatalüsaatoritest ja elektroonikaseadmetest. See aitab vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust esmakaevandamisest.
Seega, plaatina ei ole pelgalt ehtekunstnike lemmik, vaid strateegiline ressurss, mille mõju ulatub alates vähiravist kuni kosmosemissioonideni. Selle haruldus ja väärtus muudavad ta mitte ainult kalliks, vaid ka asendamatuks metalliks tulevikutehnoloogiates.
Huvitav fakt! Plaatina tihedus on muljetavaldav – üks kuupmeeter plaatina kaalub 21,45 tonni. Võrdluseks: üks kuupmeeter terast kaalub vaid 8 tonni.