„Eva isa juhtis toona EMEXi Tartu osakonda, kuid pigem kutsus mind sinna Eva abikaasa Andres, öeldes, et neil on vaja tööle leida inimesi, kes ettevõttest ei varastaks,“ meenutab Aldo ajastule omast olukorda. Aldo töötas Emexis seitse aastat, kutsuti tööle ka Tallinna EMEXisse juhataja asetäitjaks, kuid sealne keskkond ei sobinud.

Hea bürokraat näeb inimest

Vahepeal jõudis noor mees lõpetada ka Tartu Ülikooli ja seda avaliku halduse alal. 2003. aastal lõi Aldo oma ettevõtte, asudes teisi ettevõtjaid koolitama töökaitse, töökeskkonna, toiduettevõtete riskianalüüsi jmt. teemadel. Samuti pakkus teenust, et ettevõtetel nendes valdkondades vajaminevad dokumendid korras oleksid. „Paljud kardavad bürokraatiat,“ tõi Aldo välja oma konkurentsieelise ja müügiargumendi. Hiljem on Aldo ettevõtjana tegutsenud transpordivaldkonnas.

Töös on Aldole suureks abiks olnud püüd igas olukorras asjade taga inimest näha ja fookust hoida. „Seda nii bürokraatiga tegelemisel kui ka täna CRONIMETis, kus infot on igas tööpäevas väga palju, ja väga lihtne on mürasse ära eksida,“ märgib mees

Oluline on järjepidevus

Meie ärivaldkond on väga muutlik, kuid CRONIMETi tuumiktiim on väga hea, leiab Aldo. Lisaks Keila osakonna juhtimisele, käib Aldo Palldiski osakonda abistamas.

„Eneseareng on mul CRONIMETis olnud suur ja õnneks on Keila osakond äriliselt kasvanud,“ ütleb Aldo. „Selleks, et olla edukas ja efektiivne, tuleb olla eesmärgile keskendunud, süsteemne ning protsesse pidevalt jälgida, leida üles pudelikaelad ja protsesse seejärel täiustada,“ selgitab ta, tuues näiteks kaablipurusti, mille tootlikkus ja suutlikkus on seeläbi tõusnud.

Tehnika ja protsessid on Aldot alati köitnud. „Eks oma osa on selles, et olen üle kümne aasta tehnikaspordiga tegelenud ja motokrossi sõitnud,“ räägib mees. Teine spordiala, millega on pikalt tegeletud ja mis praegugi saali meelitab, on korvpall. Seda koguni sellisel tasemel, et seenioride arvestuses on võidetud Eesti meistrivõistluste hõbe ja peagi ootavad eest Euroopa Meistrivõistlused.

Hobuste päästja

Tartu linnas üles kasvanud mees otsustas oma kodu rajada maale. Kambjasse, kust olid pärit ka tema vanavanemad, ostis Aldo vana talu. Kuna ostuga tuli kaasa vana ja lagunev maakividest tall, seisis mees valikute ees, mida sellega teha. PRIA toetuse abil tehti tall korda ja nüüd juba 12 aastat elavad Aldo tallis mõnusat elu varem väärkohtlemise ohvriks langenud hobused. „Koostöös tuttavate abiga ja Eesti Looduse Fondiga olen loomi oma hoole alla saanud ja püüdnud neile väärilist elupaika pakkuda,“ räägib Aldo. „Olen tundnud nagu moraalset kohustust nende loomadega tegeleda, kui mul see tall juba kord on.“

Kuna praegusel perioodil viibib Aldo nädalast neli päeva Keilas, on oluline, et loomade eest saavad hoolitseda ka teised pereliikmed.

Rahulolu ja rõõmu pakuvad Aldole eeskätte pere ja sõbrad, ning see, et ise ja lähedased on terved. „Mul ei ole palju sõpru, aga nad on mulle väga olulised. Samuti pere, oleme naisega 30 aastat koos elanud,“ ütleb Aldo, lisades, et pika kooselu sujumise retseptiks on austus teise vastu, oskus oma ego alla suruda ja leida kompromisse. „Samad oskused on ju tegelikult olulised ka tööelus – ega väga pikalt saa koos töötada inimesega, kes otsib vigu ainult teistes ja endasse vaadata ei oska,“ räägib Aldo, kellele ei meeldi valelikkus, ülbus ja arrogants.

Moraali puudujääk

„Ma leian, et inimestel üldse võiks olla rohkem moraali. Tänapäeval tundub seda nappivat, piirid on hägustunud, raha peetakse tihti moraalinormidest olulisemaks. 20 aastat tagasi oleks sedalaadi suhtumised olnud probleemiks,“ arutleb Aldo. „Me oleme kohati nagu kaotamas kontakti reaalsusega, näiteks kulutades meeletult aega sotsiaalmeediale ja teiste elude jälgimisele.“

Aldo sõnul raiskavad paljud oma ressurssi, mõtlemata, kuhu nad oma aega panustavad ja mida tõesti oluliseks peavad. „Ilmselgelt valitseb ühiskonnas praegu ratsionaalse mõtte puudujääk,“ märgib ta.