„Eks mu töö iseloom ongi selline, et hullult on vaja suhelda. Olen püüdnud nüüd veidi ka tagasi tõmmata, aga mingid aastad tagasi olin kõneajalt Tartus TOP kolmes,“ tõdeb Marko. On teada tõsiasi, et äri ei tee ettevõtted, vaid inimesed. „Inimsuhted ja püsiv suhtlemine on äri alus. Ja ausus, kokkulepped ning nende pidamine,“ kinnitab ka Marko. „Head hinda oskab igaüks müüa, aga edukas oled siis, kui suhted äripartneriga on paigas ja vastastikku ausad.“

Marko tõdeb, et suhtlemist on nii palju, et pärast tööd tahad ainult rahu ja vaikust ning naudid suhtlemist vaid lähedaste ning sõpradega. Sõpradega suhtlemine tähendab Marko jaoks ikka päris suhtlust, sest ühtki sotsiaalmeedia kontot, kus tänapäeval tavaliselt tutvusringkonna tegemistel silma peal hoitakse, tal ei ole. „Kõik need facebookid lõhuvad privaatsust ja on mulle ikka päris vastukarva,“ ütleb Marko. „Inimesel ei saa olla mitu tuhat sõpra – sotsiaalmeedia kaotab sõbra mõtte ära. Et olla sõber, peab sul olema oma sõbra jaoks aega.“

Vaadates kasvavat põlvkonda, on Marko veidi murelik: „Noored istuvad toas ja libistavad sõrmedega ekraani, väga harva suheldakse sõpradega näost näkku. Nutimaailm haarab järjest nooremaid – näen kuidas isegi kahe aasta ja kahekuine laps läheb kurjaks nagu sõltlane, kui talt iPad käest ära võtta.“ Marko arvab, et ka töötajatel peaks hakkama tööajal internetiaega reguleerima. „Tegin ise katse ja loobusin paariks nädalaks päeval uudiste avamisest, vaid õhtul lasin kiirelt olulisematest teemadest silmad üle – ja elu läks sellest ainult ilusamaks.“

Kui privaatsuse puudumine ja see, et inimestel vahel piire ei ole, on asjad, mis Markot närvi ajavad, siis suurimat rõõmu tunnebki ta perest ja lähedastest sõpradest enda ümber ning nendega suhtlemisest. „No ja mis seal salata – kordaminekud ja edutunne on ka see, mis rõõmu ja edasiliikumiseks motivatsiooni annavad,“ tunnistab ta.

Kui Markot jälgid, siis tundub, et ta on kogu aeg liikumises ja tegevuses. „Liikumine peab olema. Mul vast kümme suuremat asja ikka korraga töös,“ räägib Marko, mööndes, et olemuselt on ta käivitaja tüüpi. „Asjade käimalükkamine on töö, mis mind ennast käimas hoiab. Kui asi juba töötab, siis hiljem võib keegi teine edasi tiksutada.“

Käivitamine oli ka põhjuseks, miks ülikoolis raamatupidamist ja rahandust õppinud Tartu poiss 20 aastat tagasi vanametalli maailma sattus. „Ülikooli ajal teenisin raha tänavakivide paigaldusega. Juhtusin ka Andres ja Eva Pedjakule seda tööd tegema. Ja sealt tuli pakkumine: tule ja ehita meile Tartu plats,“ meenutab Marko. „See sai tehtud ja siis tuli juba järgmine jutt: tule Tartu osakonna juhatajaks. Minu veendumus oli, et ma ei lähe palgatööle. Kuid siis andsin järele ning mõtlesin, olgu, tulen vaid üheks talveks…“ Nüüd on sellest talvest saanud 20 aastat.

„Alguses oligi vaid Jõgeva plats. Ka lisandunud Tartu plats oli esialgu väga väike – iga päeva oli vaja materjali välja vedada, muidu ei oleks ära mahtunud. Umbes aasta vedasingi ise iga päeva hommikul kella 5-6 ajal veoautoga metalli Jõgevale, kus juures, veoauto luba mul muidugi tol ajal polnud,“ muigab Marko. „Aga mul on olnud kogu aeg huvitav siin. Rutiini ei teki, muutusi on palju ja nendega on põnev kaasa minna. Oluline on ka see, et üksi saad teha väikest asja, kuid tiimis on olnud võimalik teha suuri asju, millest võib-olla ei oleks osanud unistadagi.“

Aastatega on Marko õppinud tõmbama ka piiri töö- ja eraelu vahel. „Vanasti oli mul nädalavahetustel väljalülitamisega probleem. Aga tuleb leida aeg iseendale, muidu sõidab elu sinust üle,“ ütleb ta. Oma akusid laeb Marko pereringis või hobidega – tennis, motosport – tegeledes. Ja õppides. „Õppimine hoiab aju värskena, muidu mandud,“ ütleb ta. „ Ma arvan, et elukestev õppe peaks olema standard.“ Sel sügisel lõpetab Marko õpingud EBSis Executive MBA õppekavas. 

Kuid tagasi loo alguses esitatud küsimuse juurde: millal jõuab Marko oma suhtlemisvälised töökohustused täita? Selleks, selgub, tuleb tööpäeva alustada hilisemalt kell 7. „Teen endale igaks päevaks 5 punkti kava kõige olulisematest asjadest, mis kindlasti tuleb ära teha,“ räägib Marko. „Ja hommik on hea just mõttetöö ja plaanide põhjaliku läbitöötamise jaoks. Samuti vaatan hommikuti kaameratest üle platsid, laoseisud, hinnad maailmas jmt.“