Mis Sind köidab metallide maailmas?
Mu lause võib kõlada küll pateetiliselt, kuid tunnen alati kerget aukartust, nähes keerulisi, mastaapseid ja kompleksseid ehitisi, tarindeid, tsiviil- ja militaarseadmeid ning tootmissüsteeme. Just metallid ja metallilised materjali on mänginud ühiskonna arengu ajajoonel kriitilist rolli eri arenguetappide saavutamisel ning see mind metallide maailmas köidabki – need on olnud meie elukeskkonnas mängumuutjad ja on seda ka edaspidi.
Mida Sinu jaoks tähendab metallide ringmajandus? Miks see on oluline?
Noorena, 90-ndate keskpaigas sai ikka rattaga ringi sõites kolatud mööda hooneid ja maamärke ning millegi pärast sattusime tihti ka linna servas olevatele prügimägedele – ja kus siis seal oli igasugust kraami. Lisaks tavaprügile oli sinna kuhjatud ka vanu masinate keresid, seadmete osi ning muid metallist juppe ja elemente, millest üksikud huvitavamad siis endale tagasi kuuri tarisime.
Pannes aga tollase sorteerimata ja lausalise jäätmekäitluse tänapäevasesse konteksti, on tegemist ressursi ja energia ebamõistliku kasutamisega. Lihtsamalt öeldes tähendab see olukorda, kus näiteks teras, mida oleks võimalik uuesti kasutusse võtta, jääb lihtsalt keskkonda roostetama ja lõpuks kaob. Aga me ei taha enam seda. Tooted, mis olid kunagi olulised, ei peaks lõpetama oma teekonda väärtusetult. Näiteks alumiiniumist joogipurk – me ei viska seda enam olmeprügisse, vaid sordime ja korjame kokku.
Oleme ühiskonnana jõudnud sellisesse arenguetappi, kus ressursside ebamõistlik raiskamine ei ole enam norm. Kui kunagi oli võimalik Eestimaal ringi sõites näha hoovides või asutuste aladel hunnikutes vedelevat vanarauda, mille väärtust ei osatud tol ajal näha, siis kaasaegset ettevõtlust tõugatakse üha rohkem mõtlema materjalide tõhusale ja kestlikule kasutamisele. Millest üks osa on ka nutikad disainid, mis vajavad vähem koostismaterjali. Aga see ei ole olnud alati nii. Kuid ringmajandus peab olema pidevalt eest veetud ja mõjusalt motiveeritud, sest muutuste saavutamine ei toimu iseenesest.
Kas ja kuidas on säästev mõtteviis Sinu igapäevase elu osaks praktilisel tasandil? Kas sinna on kunagi mahtunud ka vanametalli äraandmine?
Minu isast on saanud innukas huvimetallinokitseja, kes harutab lahti tema teele jäävad külmikud, pesumasinad, elektriseadmed ja muud metalli sisaldavad seadmed. Sorteerib need ning viib edasi vanametalli kogumispunkti. Niisiis teeb tema vanametalli sorteerimise töö suuresti minu eest ära.
Liikudes uuesti tagasi 90-ndate algusesse ja ka keskpaika, siis sel ajal oli asi jumal ning asjade kogus tema teener. Kuid asjade elukaar pärast tarbimist võis lõppeda vabalt kraavis, kus sellest sai kellegi teise probleem. Aga nüüd tunned end veidi pätina ka siis, kui õunasüdame kaarega teepervele viskad. Oleme Eestis käinud läbi täiesti uskumatu arengutee – seda nii ühiskondlikus kui ka üksikisiku tasandi säästvas vaates. Ma proovin mitte osta ja tarbida seda, mis mul vaja ei ole. Asju lihtsalt seisma osta võib olla ju tore, kuid mitte mõistlik.
Toomas Reha on Kiwa vastavushindamise osakonna juhtaja ning audiitor. Tema üks ülesandeid on auditeerida metallitöötlusettevõtteid ning hinnata nende tehnoloogiliste protsesside rakendamist just kvaliteedikindluse ja kestlikkuse vaatepunktist. Toomas on ka juba teist hooaega põneva „Rautaltsutajate“ saate üks karmidest kohtunikest.
Vaata „Rauataltsutajaid“ ETV-s neljapäeviti kell 22:05 ka kordust laupäeviti kell 16:35.
