Mis on galvaniseeritud metall?

Galvaniseeritud ehk tsingitud metall on metall, millele on kantud kaitsev tsingikiht. Eesmärk on lihtne: hoida rooste eemal. Levinum meetod on kuumtsinkimine – protsess, kus teras sukeldatakse sulatsinki (u 450 °C juures). Tulemuseks on vastupidav materjal, mida kohtab igapäevaselt ehituses, taristul ja põllumajanduses.

Ajalooliselt ulatub galvaniseerimise algus 18. sajandisse, kui prantsuse keemik Paul Jacques Malouin demonstreeris raua katmist tsingiga. Tõelise hoo sai meetod sisse 19. sajandi keskpaigas ja on tänaseks tööstuses igapäevane.

Tsink eraldatakse terasest

Kui vanametall jõuab kogumispunkti, algab selle uus elu. Pärast eeltöötlemist suunatakse materjal sulatusahju. Oluline on seejuures, et galvaniseeritud metalli sulatamisel hakkab tsink aurustuma juba 907 °C juures, samas kui terase sulamistemperatuur jääb üle 1400 °C. Just see vahe tähendab, et tsink “lahkub” enne, kui teras jõuab sulada.

Aurustunud tsink aga ei kao – kaasaegsete sulatusettevõtete filtrisüsteemid püüavad selle kinni. Kogutud tsink muudetakse uuesti kasutatavaks – näiteks tsinkoksiidiks või uue galvaniseerimise tooraineks.

Kui vajatakse väga puhast tsingivaba terast, rakendatakse harva ka keemilist või mehaanilist eemaldamist, ent see on kallis ja ajamahukas.

Miks on galvaniseeritud metalli taaskasutus vajalik?

Põhjuseid on rohkem kui üks:

  • Tsink ja teras on taastumatud ressursid. Taaskasutus vähendab vajadust uue kaevandamise järele.
  • Taaskasutus säästab energiat – kuni 75% võrreldes maagist uue metalli tootmisega.
  • Vähem jäätmeid, vähem süsinikku. Iga kilogramm taaskasutatud metallist tähendab väiksemat CO₂ jalajälge.

Lisaks säästule on oluline ka keskkonnamõju. Valesti käideldud galvaniseeritud metall võib saastada mulda ja vett.

Kas galvaniseerimisele on alternatiive?

On küll, näiteks roostevaba teras, mis on korrosioonikindel, aga tunduvalt kallim. Terast saab katta ka pulbervärviga, tulemus on visuaalselt kena, aga vähem vastupidav. Võimalik on kasutada ka alumiiniumi, mis on kerge ja korrosioonikindel, kuid selle tootmisel on suur süsiniku jalajälg.

Seetõttu jääb kuumtsingitud teras paljudes valdkondades endiselt asendamatuks.