Miks on vask nii oluline?
– Päikesepaneelid vajavad vaske juhtmetes, inverterites ja ühendustes. 1 MW päikesesüsteemi kohta kulub kuni 5 tonni vaske.
– Tuulegeneraatorid – eriti meretuulikud – vajavad kuni 10 tonni vaske ühe generaatori kohta.
– Elektrisõidukid sisaldavad üle kolme korra rohkem vaske kui tavalised sisepõlemismootoriga autod – keskmiselt 83 kg vs 23 kg.
– Laadimisvõrgud, energiasalvestid ja elektrivõrgud – kõik vajavad suures koguses kvaliteetset vaske.
Nõudlus kasvab, aga kust see vask tuleb?
Rahvusvahelise Vaseuuringute Gruppi (ICSG) andmetel toodeti 2023. aastal maailmas ca 25,6 miljonit tonni rafineeritud vaske, millest umbes 17% tuli taaskasutusest. Samal ajal prognoosivad analüütikud, et 2050. aastaks võib globaalne nõudlus kasvada 50 miljoni tonnini aastas, peamiselt taastuvenergia ja elektrisõidukite tõttu.
Ainuüksi elektrivõrgu „ümberehitamine“ rohepöördeks – ehk energiatootmise, salvestuse ja tarbimise ümberkujundamine – tähendab vase vajaduse kahekordistumist juba järgmise kümnendi jooksul.
Kas vask saab otsa?
Hea uudis on see, et vase ressursid on suuremad kui seni arvati. USA geoloogiateenistuse (USGS) andmetel on vase teadaolevad maavarad alates 1950. aastast suurenenud üle 700%, ulatudes 720 miljoni tonnini 2017. aastaks. Ja hinnangulised kogureservid ületavad isegi 5 miljardi tonni piiri.
Seega vask ise ei saa otsa – küsimus on, kui jätkusuutlikult me seda kasutame ja taaskasutame.
Ringlus = säästlikkus
Vase kaevandamine on ressursimahukas ja keskkonnale koormav. Samas võimaldab taaskasutus säästa kuni 85% energiat ja vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaase. Seetõttu mängivad ringmajandusettevõtted, nagu CRONIMET, võtmerolli selle olulise metalli elutsükli pikendamisel.
Vask ei ole lihtsalt punane metall – see on taastuvenergia selgroog. Ja iga ringlusse antud vaskdetail aitab meid sellele puhtale lähemale.