„Käibe kasv tuli suurenenud tegevusmahtudest ja seda mõjutas ka metallide hinnatõus maailmaturul. Kõige suurem kasv tuli musta metalli tegevussuunalt,“ ütles CRONIMET Nordicu juht Eva Pedjak. „Tegutseme ka välisturgudel ning selle sektori müügitulu kasv portfellis oli veidi suurem: 96%.“ Tartust juhitav ettevõte sisenes üle-eelmise aasta lõpus ka Venezuela turule ning 2021. aasta lõpuks oli Venezuelast Türki müüdud kaks laevatäit musta metalli. „Alanud aastal on kavas Venezuelas kanda kinnitada ning alustada regulaarset tegevust,“ ütles äsja Ernst & Youngi poolt Eesti aasta ettevõtja 2022 konkursil finalistiks kuulutatud Eva Pedjak.
CRONIMET Nordicu mullune puhaskasum oli 7,9 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 48 inimest, töötajaid on aastatagusega võrreldes 14% rohkem.
Vanametalli kogus, mille CRONIMET Nordic mullu taaskasutusse suunas, suurenes ligi kolmandiku võrra, ning sellest piisaks 87 Eiffeli torni ehitamiseks. CRONIMET Nordicu missioon on pakkuda tasakaalu tööstuse üha kasvava toorainevajaduse ja loodusressursside kasutamise vahel, aidates sellega kaasa puhtama elukeskkonna loomisele.
„Maakide kaevandamine ja sellest metallide tootmine on väga ressursimahukas ja loodust saastav protsess. Seepärast ongi oluline anda uus elu nii suurele hulgale metallijäätmetele kui vähegi võimalik,“ ütles Eva Pedjak. Rauamaagist ühe tonni terase tootmisel paisatakse õhku ligi kaks tonni CO2, värviliste metallide puhul veelgi rohkem. Lisaks kulub metallide tootmise eri etappidel, sh metallimaakide ja söe kaevandamisel, hulgaliselt energiat ja vett. „Lisaks energia ja vee säästmisele, aitab mullu meie poolt uuele elule suunatud vanametallide kogus hinnanguliselt ära hoida üle 750 tuhande tonni CO2 õhku paiskamise, mis juhtuks, kui ringmajandusse suunamise asemel toodetakse sama kogus metalle maakidest.“
Ettevõte kogub igal aastal kokku ja transpordib üle maailma erinevatesse tehastesse taaskasutamiseks sadu tuhandeid tonne värvilist, roostevaba ja musta metalli. Viimane jõuab laevadega suuremas osas Türki. Roostevaba metall liigub peamiselt Soome ja Rootsi, vähemal määral ka Aasiasse.
Eestis asuvad CRONIMETi metalli kogumisplatsid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Kohtla-Järvel, Jõgeval ja Paldiskis, kuid ettevõte opereerib ka Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis ja nüüd ka Venezuelas.