Ettevõtte juhi Eva Pedjaku sõnul on innovatsioon ettevõtte pikaajalise kestlikkuse eelduseks. „Ettevõtlust edasi viia, ellu jääda ja olla olemas ka järgnevate pikkade aastate jooksul, peab olema uusi mõtteid ja julgust katsetada,“ ütles ta Tippinnovaatorite programmi (TIP) ettekandes.
Pedjak märkis, et CRONIMETi eesmärk on kujundada Eestisse järgmiste aastate jooksul üks maailma innovaatilisemaid vanametalli ringmajandusettevõtteid. „Minu soov on, et 4–5 aasta pärast on meil Eestis selline vanametalli ringmajandusettevõte, kuhu teised vanametalli ettevõtted üle maailma saaksid tulla õppima,“ ütles ta.
Droon radioaktiivsust tuvastamas
Üks TalTechiga käimasolev arendusprojekt keskendub droonide abil radioaktiivsete materjalide tuvastamisele vanametalli seas.
Vanametalli hulgas võib aeg-ajalt leiduda radioaktiivseid esemeid, näiteks suitsuandurites kasutatavat keemilist elementi ameriitsiumi. Kui selline materjal jõuab terasetehasesse ja avastatakse alles pärast sulatusprotsessi, võib see põhjustada väga suuri kulusid – sulatusahjud tuleb peatada, tehas puhastada ning saastunud materjal hävitada.
CRONIMET on investeerinud miljoneid eurosid radioaktiivsuse kontrollimiseks nii sissetulevas kui ka väljaminevas metallis, kuid kõik ained ei ole olemasolevate anduritega ühtmoodi kergesti tuvastatavad.
Seetõttu uurime koostöös TalTechiga võimalust kasutada drooni ja tehisintellektil põhinevat pildituvastust, mis suudaks metallihunnikute seast üles leida objektid, mis sarnanevad ohtlikele seadmetele või komponentidele. Süsteem annaks nende täpse asukoha metallihunnikus, mille järel saaks töötaja või masin potentsiaalselt ohtliku eseme eemaldada ja kontrollida selle radioaktiivsust.
Metallisegude optimeerimine
Teine teadusprojekt keskendub roostevaba terase tootmiseks vajalike metallisegude ehk „blendimise“ optimeerimisele.
CRONIMETi põhitegevus on erineva keemilise koostisega vanametalli kokkuostmine, selle analüüsimine ning metallisegude valmistamine vastavalt terasetehaste tellimustele. Sulatustehastele tuleb tarnida kindla keemilise koostisega materjal – näiteks sulam, milles on umbes 8% niklit, 17% kroomi ja ligikaudu 70% rauda.
Kuna kokku ostetavad metallid on väga erineva koostise ja vormiga, nõuab täpse koostisega segude valmistamine suurt kogemust. CRONIMETil on selles valdkonnas ligi 40 aasta pikkune praktika. Pedjaku sõnul on ettevõttes aga juba aastaid mõeldud, kuidas segusid veelgi paremini optimeerida ja suunata ümbertöötlemisse rohkem keerukamaid materjale.
Teaduskoostöö eesmärk on uurida, milliste materjalide kombineerimine võimaldaks metallisegusid paremini optimeerida, näiteks vähendada olukordi, kus kroom elektrikaarahjus oksüdeerub ja tootmisprotsessis kaduma läheb.
Uus teadussuund
Pedjaku sõnul jõuti TalTechi teadlastega aruteludes ühisele arusaamale, et kuigi terasetootmise kohta on maailmas palju teadustöid, on vanametalli kasutamist ja taaskäitlemist metallurgia vaatenurgast uuritud märksa vähem.
CRONIMETi eesmärk on seda valdkonda laiendada ja anda oma panus selle teadussuuna arendamisse. „Meie eesmärk on seda valdkonda laiendada ja ise sellesse teadusharusse oma panus anda,“ ütles Pedjak.