Elektriautode kulunäitajad sõltuvad mudelist ja tingimustest, kuid laialt kasutatav keskmine võrdlus on 191 Wh/km (0,191 kWh/km). Selle energiakulu baasil saaks elektriauto sõita 304 000 km, mis on umbes 80 000 km vähem kui teekond Maalt Kuule, kuid ringe ümber Maa (40 075 km) saaks teha 7,5.
See ei ole lihtsalt ilus võrdlus. See on piltlik kinnitus, et taastuvenergia tootmine annab arvestatava panuse nii kliima- kui ressursisäästu vaates.
Numbrites mõõdetav keskkonnahoid
CRONIMET Nordicu 2025. aasta päikeseelektri toodanguga seostuvad ka järgmised keskkonnakasu ekvivalendid:
- Söe kokkuhoid: 25 tonni
- Välditud CO₂ (otsene põlemine): 58,3 tonni CO₂
- Puude ekvivalent: 96 istutatud puud
Need näitajad kirjeldavad üht lihtsat põhimõtet: kui elekter toodetakse kohapeal taastuvallikast, jääb osa fossiilsest tootmisest tegemata. See tähendab vähem kaevandamist, vähem kütuse transporti ja vähem heitmeid. Lisaks on taastuvelekter “puhtam” ka laiemas mõttes: fossiilkütuste põletamisega kaasnevad reeglina ka õhusaaste komponendid (peenosakesed, väävli- ja lämmastikuühendid), mille vähendamisel on otsene mõju keskkonnale ja tervisele.
17 aastat elektrit ühele kodule
Toome veel ühe võrdluse. Eesti keskmise majapidamise aastase elektritarbimise orientiirina kasutatakse sageli suurusjärku 3 464 kWh aastas. Selle järgi kataks CRONIMET Nordicu 2025. aasta päikeseelekter ligikaudu 17 aastat ühe keskmise kodu elektritarbimist.
Miks see on oluline ringmajandusettevõtte jaoks?
Ringmajandus algab materjalidest, kuid ei lõpe nendega. Metallide ringlusse suunamine vähendab survet kaevandamisele ja energiamahukale esmatootele. Kui samaaegselt toodetakse osa tegevuseks vajalikust elektrist kohapeal päikesest, väheneb ka energia jalajälg. Ehk: ringlussevõtt ja taastuvenergia ei ole kaks eraldi teemat, vaid üksteist võimendav kombinatsioon.