Esimesed tõendid selle mineraali kasutamisest pärinevad rohkem kui 350 aasta tagusest ajast. Hiina portselanimeistrid kasutasid sellest mineraalist saadavat värvainet ainulaadse virsikukarva värvustooni saavutamiseks.
Juba keskajal märgati, et selle mineraali sisaldumine tinamaagis vähendab tina saagist ja öeldi, et see „varastab tina, õgides seda nagu hunt lammast“. Siit pärinebki mineraali volframiit ja mineraalist hiljem eraldatud puhta metalli volfram nimetus: germaani päritolu sõnadest Wolf – hunt ja Ramm – lammas. Puhas metalliline volfram eraldati volframiidist aastal 1783.
Volfram talub pööraselt kõrgeid temperatuure, selle sulamistemperatuur on 3422 kraadi ja keemispunkt 5555 kraadi Celsiuse järgi. Tänu heale kuumustaluvusele on volframist palju kasu elektriahjude kütteelementides, kosmoseaparaatides, keevitamise juures ja muudes valdkondades, kus mängu tuleb kõrge kuumus. Seetõttu kasutatakse volframit ka mõnedes valgustites — mida kuumemaks saab elektrilambi hõõgniit minna, seda eredamalt särab lamp. Volfram on sedavõrd plastiline, et 1 kg metallist saab venitada 3,5 km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks.
Eraldatud volframit lisatakse sageli mitmesugustesse sulamitesse. Tänu ühendites avalduvale tugevusele kasutatakse volframit saeterade karastamiseks ja puuriterade valmistamiseks, mis võivad taluda tööprotsessis kuni 1100 kraadist kuumist. Kõige kõvemaid volframisulameid lõigatakse teemantteradega. Teemandid on ainsad mõnedest volframisulamitest kõvemad materjalid. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sõjatehnikas leiab volfram laialdast kasutust kuulides ja mürskudes, aga ka nn kineetiliseks pommitamiseks (kinetic bombardment), st soomuse purustamiseks mitte lõhkekehadega, vaid ülitiheda materjaliga rünnates.
Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad volframi sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse selleks pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti.
Olulisemad volframimaagid on volframiit ja šeliit. Suurim volframitootja on Hiina, kus toodetakse 80% maailma aastatoodangust.
Ning veel üks huvitav fakt – volframit on kasutatud ka tüssamiseks. Volframi tihedus on kulla omale väga sarnane (erinedes vaid 0,36 protsenti), mis tähendab, et õhukese kullakihiga kaetud volframikang kaalub sama palju kui samade mõõtmetega kullakang. Seepärast on volframist mõnikord valmistatud võltskullakange.