Loome puhtama tuleviku

Tulevik on rohemajandus

Vähendame CO2 emissioone

Alati head hinnad

Hoiame kokku energiat

Metallid on taaskasutatavad

Säästame veevarusid

01.04.2022

Eesti suurim vanametalli ringmajandusettevõte CRONIMET Nordic siseneb metallurgiavaldkonda ning hakkab Jõgevamaal kaevandama ja tootma üliharuldast metalli orichalcum.

„Arvati, et see aastatuhandeid tagasi Kreeka ja tänase Itaalia aladel, aga ka Peruu Andides eksisteerinud iidses Chavini tsivilisatsioonis veel tuntud metall on ammu maailmast lõppenud, kuid meie uuringud näitasid vastupidist,“ ütles CRONIMET Nordicu juht Eva Pedjak. „CRONIMETi Jõgeva linna servas asuval kinnistul tehtud puurimised näitasid, et orichalcumi kiht algab viie meetri sügavuselt ja ulatub ligikaudu kahekümne meetri sügavusele.“ Kui suur haruldase metalli leiukoht täpselt on, täna veel ei teata. „Oleme uuringutega jõudnud lõuna suunas kuni Kassinurme ja Kassivere alani ning selle põhjal saame öelda, et varudest jätkub vähemalt 100 aastaks,“ ütles Pedjak, lisades, et CRONIMET on omandanud ka vajalikud maad ja saanud kaevandamisloa.“
Kui kõik läheb plaanipäraselt, hakkab uuest keskkonnasõbralikust tehasest toodangut tulema täpselt aasta pärast 1.aprillil 2023. „Väga palju tööd on enne veel vaja ära teha. Loome piirkonda juurde mitusada töökohta,“ ütles Pedjak, lisades, et umbes kolmandik neist töökohtadest on relvastatud valvega seotud, kuna tegu on maailmas ainulaadse ja ülimalt väärtusliku kaubaga.“

orichalum1Üliharuldast ja kallist Orichalumi leidub Eestimaa pinnases suurtes kogustes, materjali jätkub vähemalt 100 aastaks ja seda on kerge ning loodussõbralik kaevandada ning toota.
Orichalcumi tonni hinnaks võib hinnanguliselt kujuneda umbes 50 miljonit eurot (umbes sama palju maksab täna puhas kuld). Metall on sobiv kasutamiseks ennekõike elektroonika- ja kosmosetööstuses, kuid see saab kindlasti ka juveliiride lemmikmaterjaliks ning ehte- ja moetööstuse nõudlus orichalcumi järele kujuneb ilmselt väga suureks. Lisaks saab metall sarnaselt tänasele kullale investeerimisobjektiks.
Vanas Kreekas oli orichalcum veel tuntud, kuigi seda tollel ajal enam ei toodetud, sest see oli palju varasemast ajast pärit metall. Metall on saanud kajastust näiteks Homerose poolt, kes kirjutas, et jumalanna Aphrodite kandis orichalcumist kõrvarõngaid. Platon kirjutas orichalcumist oma raamatus Critias. Raamatus kirjutab Platon, et orichalchumit leidus legendaarse Atlantise saare pinnases. Atlantide jaoks oli see kulla järel kõige väärtuslikum metall. Platon kirjutas, et atlantislased kaunistasid selle metalliga oma linnamüüre ja templeid.
Eva Pedjak vihjab, et viiteid orichalcumi olemasolule Jõgevamaal võib leida rahvapärimusest ja ennekõike Vooremaaga tihedalt seotud Kalevipoja lugudest, mille uurimiseks tuli minna Kreutzwaldi eeposest kaugemale. Kui Kalevipoeg hõbedast tehtud laevaga Lennuk maailma otsa otsima läks, lasi ta meeskonnale teha metallist riided. Kreutzwaldi järgi ülematele ülikonnad kullast ja hõbedast, alamatele rauast ja terasest, sest neis riietes ei pruukinud Lennuki sõitjad virmalisi karta. Tegelikult aga olevat ülemate rüüd olnud orichalcumist, kuid kuna Kreuzwaldi ajal ei olnud teadmine sellest metallist levinud, ei olnud keeles sobivat sõnagi, tõlgendas lauluisa orichalcumi kullaks ja hõbedaks. Muinasajal tunti Kassinurme ja Kassivere alal seda metalli ka kassikullana.

Menüü

See veebileht kasutab küpsiseid
Tutvu meie andmekaitsereeglitega.