CRONIMET Nordicu juht tõi esile, et viimaste aastate kriisid on ettevõttele seni hoopiski positiivset mõju avaldanud. „Koroona puhul valmistusime suureks kriisiks ja tegime suured kriisiplaanid, aga viimase 2,5 aasta jooksul see metalliturgudele mõju ei avaldanud, kuna rahvusvahelist kaubandust ei piiratud,“ rääkis Eva Pedjak. „Me oleme suutnud ärimahtusid kõikides riikides tõsta. Kuna tarbimine tõusis koroonakriisi ajal, siis ka nõudlus ja hinnad hakkasid tõusma.“ Pedjaku sõnul suurendas turgudel paanikat sõda Ukrainas. „Uusmetall, mida Eestisse imporditi, tuli põhiliselt suurtes mahtudes Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Nende tehaste toodangut ühel või teisel põhjusel täna siia tarnida pole võimalik. See tähendab, et paljud tarned, mis olid juba tehtud, tühistati ja ei saanud uusi oste teha. Kuna kevadega on ka ehitusaeg kätte jõudnud, siis tekkis korraks vaakum,“ rääkis Pedjak, et see tekitas taas suurt hinnatõusu. „Aga suur ja järsk (edasine) hinnatõus pole võimalik, sest tarbimine ei suuda seda kinni maksta. Viimasel paaril nädalal on hinnatase stabiliseerunud.“
Tuleb olla paindlik
CRONIMET Grupp otsustas Ukraina ründamise tõttu Venemaalt, kust seni tuli umbes kaks protsenti kogu grupi roostevaba vanametalli osakaalust, vanametalli ostmise lõpetada. „Meil Eestis vähenesid roostevaba metalli mahud 30-40 protsenti. Peterburi ja Moskva turud olid meile suhteliselt lähedal ja sealt oli lihtne osta,“ ütles Pedjak, lisades, et nüüd on ettevõte muutunud aktiivsemaks niihästi teistes lähiriikides, nagu Läti, Leedu ja Soome, kuid sihib üha rohkem ka kaugemaid turge. „Otsime alternatiivseid materjale, et seda auku täita. Ettevõtlus ongi selline paindlik ala, kus pead iga päev vastavalt oludele tegevust muutma.“
Kuigi ettevõtte arendamiseks pannakse CRONIMET Nordicus iga aasta alguses paika plaan, rõhutab juht, et plaanide suhtes peab olema paindlik ja kriisidega tuleb kohe tegeleda. „Võid plaani teha, aga kui poliitiliselt või turgude tõttu olukord muutub, siis peab hakkama mõtteid ringi mängima ja leidma alternatiive. Eelmisel aastal tellisime Vene suuna laienemise tõttu ette uusi seadmeid, et kasvuga kaasa minna ja võtsime uusi inimesi, kuid nüüd peame selle kõik ringi mängima,“ rääkis Eva Pedjak. „Kui sõda algas, siis eeldasime, et Vene kaubandus läheb kinni ja hakkasime otsima alternatiivseid tegevusi, et ei peaks inimesi lahti laskma. Sellega tulebki kohe tegeleda. Elukogemus on õpetanud, et tuleb kiire olla. Kui kaks päeva magad, siis lased laeva minema.“
Juhtimisest ja edust rääkides rõhutab Pedjak inimeste ja protsesside olulisust. „Kui on õiged inimesed ja otsid efektiivset tegevust ning väldid rumala töö tegemist, siis tegelikult väikese meeskonnaga suudab rohkem ära teha. Teiseks on seda ka lihtsam juhtida,“ põhjendab Pedjak olukorda, kus ta näeb, et konkurentide juures võib sama töö tegemine nõuda poole rohkem inimesi. Selgitamaks, mida tähendab rumala töö vältimine, ütleb ta, et näiteks, et logistikas või platsil tuleb eesmärgiks seada võimalikult väike liigutuste arv. „Vastuvõtust alates peab olema kõik hästi täpselt korraldatult. Et ei oleks nii, et tõstad ühte hunnikusse ja siis teise, vaid masinate asukohad on võimalikult täpselt läbi mõeldud. Kui me alustasime, siis meil sellist kogemust polnud ja tegimegi rohkem vaheliigutusi. See on esiteks kallim, teiseks on rohkem masinaid vaja ja kolmandaks on rohkem inimesi vaja. Lõpuks on marginaal tunni peale väiksem. Ka kriiside ajal on väikest meeskonda ja tehnikaparki lihtsam hallata kui suurt,“ rääkis Pedjak.
Inimene on suurim vara
CRONIMET Nordicu kõige suuremaks varaks peab juht õigeid inimesi õigel kohal. Ettevõtte tänane juhtkond on alustanud nullist ja teinud ise ka kõik kõige mustemad tööd läbi. Juhi jaoks on kõik ettevõtte töötajad võrdsed ja väga olulised. „Kui platsil pole töö hästi tehtud, siis tegelikult polegi midagi juhtida,“ märgib ta. „Mida rohkem kasvad, seda vähem on aega iga inimese jaoks. Kuna meil on aga väike meeskond, siis tunneme üksteist päris hästi. Me otsime meeskonda sobivaid inimesi väga kaua ja varmalt vahetame välja, kui ei sobi. Ja need inimesed, kes jäävad, siis nemad jäävad pikkadeks aastateks. Meil on palju inimesi, kes on töötanud 10-15 aastat meie ettevõttes. Seda ma pean meie kõige suuremaks väärtuseks.“
Järgmise viie aasta perspektiivis tahab CRONIMET Nordic nii Soomes kui Balti riikides veel rohkem kanda kinnitada. „Me tahame kindlasti oma võrgustikku suurendada. See tähendab, et tahame platside arvu tõsta, kuna suudame hästi kliente teenindada ja anda võimalus veel rohkem materjali hästi kokku koguda,“ ütleb Eva Pedjak, lisades et on võtnud omale ka missiooniks rääkida vanametalli rohelist lugu. „Teine suur plaan on, et otsime võimalusi ise materjali lisandväärtustamiseks. Aga ma ei saa nendest plaanidest konkreetsemalt rääkida. Meil on üks suur projekt käsil, aga paari aasta pärast on näha, kuhu sellega välja jõuame.“
Ärigeeniuse artiklit tervikuna saad lugeda siit.
