Avaldame ülevaate konverentsil sTARTUp Day Executive Day paneeli raames peetud Eva ettekandest
Olen töötanud vanametalli ringmajanduse sektoris rohkem kui 22 aastat ja elanud võimalikult jätkusuutlikku elu. Kuid alles nüüd tunnen ma end piisavalt julgelt, et rääkida selle valdkonna rohelist lugu, millega katta kinni väärarusaama – metsikutest 90ndatest siiani kinnistunud, kohati kriminaalsestki vanarauaäri mainet.
Miks on oluline rääkida metallide ja terase tootmisest?
Maailm toodab tohutus koguses terast – iga inimese kohta toodetakse aastas üle 240 kilo terast, kokku umbes 1950 miljonit tonni. Mõistmaks, kui suur kogus see on, kujutage ette, et sellest kogusest saaks ehitada umbes 280 000 Eiffeli torni aastas.
Kõik meie ümber nõuab mingil moel või vormis terast. Mahu järgi on rauamaak pärast toornaftat ja kivisütt maailmas enim toodetud kaup. Viimase 70 aasta jooksul on globaalne terasevajadus suurenenud umbes 10 korda ja see kasvab jätkuvalt kiiresti. Planeedil Maa iga-aastaselt kaevandatav ligi 2000 miljonit tonni rauamaaki on siiani terase tootmise peamiseks koostisosaks, kuigi meie võimuses oleks tuua muutust ja kasutada terase tootmisel senisest palju enam vanametalli.
Miks see on oluline? Sest terasetootmine on üks rohkem energiat tarbivam ja CO2 heidet tekitav tööstusharu. Sellel sektoril on tohutu mõju keskkonnale. Terasetootmine annab umbes 8% ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitest. Suur negatiivne mõju on ka see, et kaevandamine on väga energiamahukas, põhjustades õhu- ja veereostust.
Terasetootmise kõrval vajame mõistagi palju muid metalle nagu alumiinium, nikkel, tsink, tina jne, kuid peamine keskkonnamõju metallurgias tuleneb ikkagi terasetootmisest.
Millised on vanametalli kasutamise ökoloogilised eelised?
Vanametalli kasutamine toorainena terase tootmiseks toob kaasa positiivse keskkonnamõju kogu väärtusahelas. See vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kohalikke keskkonnamõjusid ning säästab loodusvarasid.
Paar näidet:
- Ühe tonni terasejäätmete kasutamisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid mahus, mis võrdub 705 liitri bensiini põletamisel eralduvate heitmetega. Keskmine sõiduauto võiks selle bensiinikogusega sõita 9000 km.
- CO2 heitkoguseid saab vähendada peaaegu kaks korda, kasutades terasetootmises kaevandatud maagide asemel vanametalli. 2018. aastal näitas konservatiivne arvutus, et vanaraua kasutamine vähendas CO2 heitkoguseid 157 miljoni tonni võrra. CRONIMETi panus on olnud minimaalselt 7 miljoni tonni CO2 kokkuhoid 2021. aastal.
Mis oleks lahendus?
Üks suur eesmärk on, et terasetehased üle maailma muudaksid oma tehnoloogiat ja kasutaksid tootmises võimalikult palju vanametalli. Terast ja muid metalle saab taaskasutada piiramatu arv kordi ilma, et materjali kvaliteet sellest halveneks.
Õnneks on teras kõige taaskasutatavam materjal maailmas. Maailm kasutab aastas 555 miljonit tonni ringlusse võetud terast. See on umbes 80 000 Eiffeli torni. Kuid nagu öeldud, vajame igal aastal terase kogust 280 000 Eiffeli torni jaoks. Jalajälje vähendamiseks on vaja terasetootmisesse suunata maagi asemel senisest rohkem vanametalli. Euroopa terasetehaste keskmine vanametalli osakaal toomises on 60% lähedal. Aga saaks veelgi enam. Head näited on Itaalia ja Türgi, kes toodavad vanametallist 80–90% oma terasest ja roostevabast terasest. Mündi teine külg on Hiina, kes toodab umbes poole maailma terasest, kuid nende vanametalli osakaal terasetootmises ei ületa 20%.
Minu ettepanekud olukorra parandamiseks:
- Peame kehtestama terasetootmisele vanametalli osakaalu kvoodid, et suuremas osas kasutataks metallijäätmeid ja vähem rauamaaki;
- Tuleb hõlbustada vanametalli eksporti ELis – liit peaks kehtestama regulatsioonid, sh logistikavõrgustikule, mis tagaksid, et Euroopas toodetud jäägid jääksid siia ja võetaks kohapeal ringlusse;
- Vaja on edendada kogu tarneahelas keskkonnasõbralike tootesarju, näiteks toota 100protsendilise vanametalli sisaldusega terast, mida tuleks kasutada kas või mõnegi toote puhul.
Nagu ütlesin, olen püüdnud ise jätkusuutlikult elada. Minu töö toetab seda. Minu kohustus on olla eeskujuks, näidata, et vanametalli ringmajandus ei ole, vähemalt Eestis ja Euroopa Liidus, räpane ja kuritegelik äri; ning andes metallile uue elu üha ja üha uuesti, saama palju teha sektori jalajälje vähendamiseks ja kindlustada oma lastele parem paik elamiseks.
