Rahvariietega on Marital väga isiklik suhe – tal on nimelt käsil ise endale nende õmblemine. Seelikukanga kudus naine valmis juba mullukevadisel koroonaperioodil ja nüüd on juba veidi ka õmblustööd tehtud. Kuigi ise Kesk-Eestist pärit, õmbleb Marita omale Muhu rõivaid. „Kodukandi omad on mul juba olemas ja kuna abikaasa juured on Muhus, siis sai nii otsustatud,“ ütleb ta. Muhu seelik oma kirevuses on üks paras värviteraapia, rõõmustab Marita, kes näputööks vajalikud lõngad samuti ise värvis. Mitte küll ajaloost tuntud „miinikollasega“, vaid poest ostetud tänapäevaste värvidega.
Rahvakunstipisikuga on Marita nakatunud juba koolipõlvest peale. On käinud rahvamuusikaansambli liikmena kandlemänguga esinemas ka välismaal – bussituuril nii Prantsusmaal kui ka Tšehhis. Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnoökoloogia (tänapäevase nimega keskkonnatehnoloogia juhtimine) eriala õppides otsustas ta, et aitab teistele tantsuks mängimisest küll ja liitus ise rahvatantsuansambliga. Muusika tegemisest pole naine aga tänaseni loobuda suutnud – seda kirge rahuldab ta käsikellade mänguga ansamblis Grazioso. Armastuse rahvakunsti vastu on Marita edasi andnud ka oma lastele. „Üks neist lööb küll kaasa igas võimalikus ringis, kus lastakse,“ muigab ta.
Alates 2018. aastast CRONIMET Nordicu keskkonnajuhi ametis olev Marita Viik on töötanud ringmajandusettevõtetes kogu oma tööelu – nii pealinna prügimajanduses kui ka ohtlike jäätmete alal. „Vanametalli valdkond on väga vaheldusrikas, rutiini siin ei teki,“ ütleb Marita. „Võrreldes muu jäätmekäitlusega läheb vanametallist ringlusesse väga suur protsent materjali.“
Muude keskkonnaalaste tegevuste kõrval on Marita töölaual ka eksporditavate metallijäätmete saatedokumentatsiooni organiseerimine. „Võimas ja mastaapne tegevus,“ iseloomustab ta tööprotsessi, mille käigus veetakse üle maailma ümbertöötlemistehastesse aastas sadu tuhandeid tonne metallijäätmeid. „On väga uhke tunne anda oma panus mitmekümne tuhande tonniste laevade lastimisel ja Eestist välja saatmisel, teades, et kogu see töö aitab taas maailma veidi paremaks ja puhtamaks paigaks muuta,“ ütleb Marita.
Fotogalerii
