See on neljas lugu meie metalliajastute sarjast. Metalliajastud ei tähista ainult arheoloogilist ajajoont. Need näitavad, kuidas materjaliteadus on andnud inimkonnale järjest uued võimalused: vask õpetas metalli töötlema, pronks näitas sulamite jõudu, raud muutis tööriistad ja relvad kättesaadavamaks, teras ehitas sillad ja pilvelõhkujad, alumiinium tõstis inimesed õhku ning titaan, magneesium ja uued kõrgtehnoloogilised sulamid viisid konstruktsioonid kosmosesse, meditsiini ja ülitäpsesse masinatööstusse. Loe meie blogist ka teisi metalliajastute lugusid.

(18.–19. sajand)

Malm sobis suurepäraselt ajastusse, kus oli vaja masinaid, torusid, rattaid, sambaid ja sildade detaile. Seda sai valada vormidesse ning toota korduvaid komponente – oluline samm standardiseeritud tööstustootmise suunas.

Malm ei olnud ideaalne universaalne konstruktsioonimetall, sest selle haprus piiras kasutust. Kuid survekoormusega elementides ja valudetailides oli see väga tõhus. Tööstusrevolutsiooni tehased, aurumasinad, pumbad, rattad ja tugipostid toetusid suuresti raua ja malmi tootmise arengule.

Selle ajastu kuulsaim sümbol on Iron Bridge Inglismaal, mis valmis 1779. aastal. See oli maailma esimene suur malmsild ning demonstreeris avalikult, et metall võib asendada kivi ja puitu ka suuremates rajatistes. Sild ei olnud ainult insenertehniline lahendus – see oli avaliku ruumi ümberkujunemine: uus materjal võimaldas uut tüüpi arhitektuuri ja infrastruktuuri.

Malmiajastu tõi kaasa ka linnade tehnilise ümberkujunemise. Metalltorustikud, kanalisatsioon, masinatööstus ja raudteetaristu eeldasid suuri metallikoguseid. Metall ei olnud enam ainult tööriistade materjal – sellest sai ühiskonna tehniline luustik.

💡 Huvitav fakt: Abraham Darby I oli esimene, kes kasutas 1709. aastal Coalbrookdale’is edukalt koksi rauasulatuses puusöe asemel. See oli tööstusliku rauatootmise tegelik alguspunkt.

Selle etapi suur võit oli tööstusliku mastaabi sünd. Inimene õppis tootma metalli suurtes kogustes ning valama seda korduvateks, standardseteks ja masinatele sobivateks detailideks. Ilma malmi ja tööstusliku rauatootmiseta ei oleks olnud aurumasinaid, raudteid ega hilisema teraseajastu kiiret tõusu.