Eestisse tööle sattumine eelmisel sügisel ei olnud Orkun Karagüllü jaoks kaugeltki enesestmõistetav valik. Ta ütleb ise, et alguses ei teadnud ta Eestist kuigi palju – isegi seda mitte, kus see kaardi peal täpselt asub. Ometi on just siin leidnud türklasest metallurg tee ametini, mis seob kokku tema hariduse, kogemused ja ambitsiooni. „Ma ei tulnud Eestisse ilma pärast, vaid karjääri pärast,” ütleb Orkun.

Türgist Eestisse tööle tulemine ei ole kuigi tavapärane. Ka Orkuni teekond ei kulgenud otse Türgist Eestisse. Pärast metallurgiainseneeria õpinguid Istanbuli Ülikoolis suundus ta Saksamaale Aachenisse magistriõppesse. Saksamaal veetis mees kokku üheksa aastat, omandas seal ka kodakondsuse ning alles seejärel avanes tal võimalus liikuda edasi Eestisse.

Eesti pakub üllatusi

Orkuni sõnul oli Saksamaa-periood talle professionaalselt oluline etapp, kuid mitte lõppsihtkoht. Uue töö otsingul viis üks kontakt CRONIMET Turkeys ta kokku Eva Pedjakuga, kelle pakutud ametikoht CRONIMET Nordicus osutus just selliseks väljakutseks, mida ta otsis.

Eesti üllatas meest algusest peale. Orkuni sõnul meenutab Eesti paljuski väikest Saksa linna, kuid ühe olulise erinevusega – siin on märksa vähem bürokraatiat. „Digitaliseerimise mõttes on Eesti Saksamaast vähemalt paarkümmend aastat ees. See, mis siin saab tehtud viie minutiga, võtaks Saksamaal kuu aega,” märgib ta, lisades, et talle avaldas muljet ka see, kui hästi räägivad eestlased inglise keelt.

Kõige suuremaks katsumuseks ei osutunud aga töö ega asjaajamine, vaid Eesti talv. Orkun tunnistab, et teadis küll, et ees ootab külm kliima, kuid tegelikkus mõjus siiski üllatavalt rängalt. Tema sõnul ei olnud kõige keerulisem mitte niivõrd temperatuur ise, vaid pimedus. „Kui kell oli viis õhtul ja ma sõitsin koju, tundus, nagu oleks südaöö. Aju lihtsalt ei tahtnud sellega leppida,” kirjeldab ta. „Siis sain päriselt aru, miks päikesevalguse puudumine võib siinsetes riikides vaimset tervist nii tugevalt mõjutada.”

Harjumine pole läinud lihtsalt ka eesti toiduga. Türgi köögiga harjunud mehe standardid on kõrged ning eesti toit tema sõnul neile veel päriselt ei vasta. „Aga küüslauguleib ja kali on seni minu lemmikud,” ütleb ta.

Nulltolerants ebaõnnestumise suhtes

Oma suurimaks tugevuseks peab Orkun sihikindlust – valmisolekut teha edu nimel kõik vajalik. Suurimaks nõrkuseks nimetab ta seevastu nulltolerantsi ebaõnnestumise suhtes. „Kui mul läheb tööl hästi, tundub kogu elu hea. Kui ei lähe, mõjub see mulle väga raskelt,” ütleb ta. Võib-olla peitub just selles ka põhjus, miks Orkun ütleb end olevat Eestis leidnud sisemise rahu. Mitte seepärast, et siin oleks kõik lihtne või ilm pehme, vaid seetõttu, et lõpuks on ta jõudnud rolli, kus tema teadmised, kogemused ja ambitsioon töötavad samas suunas.

See selgitab ka seda, miks Orkun ütleb, et tööle on kulunud ka suur osa tema vabast ajast. „Viimasel ajal olen Tallinnas leidnud ka uusi sõpru. Püüan teadlikult rohkem suhelda ning plaanin peagi hakata mängima padelit,“ ütleb ta.

Tulemustele orienteeritud tööelu

Eestis meeldib talle selgelt struktureeritud ja tulemustele orienteeritud tööelu. Orkuni hinnangul peegeldub siinses töökultuuris see, et Eestit nähakse Euroopa idufirmade keskusena. „See on palju liberaalsem: kui oled töös edukas, edutatakse sind, ja kui sa ei esine hästi, võid mõne nädalaga töö kaotada. Saksamaal tähendab edutamine seda, et koos palgaga tõuseb ka maksumäär; lõpuks saad vaid mõne euro võrra rohkem kätte, aga vastutus kasvab tohutult. Ja kui sa kehvasti töötad, pole sellest suurt midagi – sind ei saa rangete tööseaduste tõttu lihtsalt vallandada. Siin töötamine tundub pigem nagu töötamine USAs kui mõnes Euroopa riigis,“ räägib mees.

Orkun sündis 1992. aastal Alanyas ja kasvas üles Istanbulis. Ta õppis Saint Josephi Prantsuse Lütseumis, omandas bakalaureusekraadi Istanbuli Ülikoolis ning magistrikraadi RWTH Aacheni Ülikoolis. Pärast õpinguid alustas ta doktorantuuri, kuid tundis üsna kiiresti, et akadeemiline maailm ei paku talle seda, mida ta otsib. Aasta hiljem tegi ta kannapöörde ning liikus tööellu.

Metallid on kirg

Esimene samm viis ta IT-konsultandiks, kuid see töö ei sobinud kuigi hästi. „Olen hingelt insener ja mulle ei meeldi tühi jutt,” ütleb ta. Hiljem töötas ta RIIICOs andmeoperatsioonide insenerina. Kui ta ettevõttega liitus, oli see väike idufirma, mis kasvas kiiresti, ning peagi sai temast meeskonnajuht. Kuigi ametiredelil liikumine oli kiire, tundis ta sisimas, et ei kasuta oma tegelikku potentsiaali. „Ma ei ole tarkvarainsener. Ma olen metallurgiainsener. Lihtsalt ootuste täitmine ei ole minu jaoks piisav,” sõnab ta.

Just seetõttu peab ta praegust tööd Eestis enda jaoks väga õigeks. Blend master’ina vastutab ta vanametalli kvaliteedi tagamise ning selliste segude koostamise eest, mis tooksid võimalikult suure marginaali, täites samal ajal kõik keemilised ja füüsikalised nõuded. Selle töö jaoks arendab ta optimeerimis- ja statistilisi mudeleid ning kasutab korraga nii oma metallurgia-, IT- kui ka andmeteaduse tausta.

Orkuni eesmärk on ambitsioonikas: muuta CRONIMET Nordic kogu grupi kõige kasumlikumaks tütarettevõtteks ning tõusta ise grupi edukaimaks blend master’iks.

Laiemalt vaadates usub Orkun, et metallide roll tänapäeva maailmas on märksa olulisem, kui veel hiljuti tunnistada taheti. Tema hinnangul on olnud strateegiline viga käsitleda metallitootmist vananenud tööstusena, mida võib rahulikult odavama tööjõuga riikidesse välja viia. „Metallid on kogu tootmise alus, eriti kui rääkida kaitsetööstusest ja strateegilistest võimekustest,” rõhutab ta. „Nii nagu me räägime pooljuhtidest või energiasõltumatusest, peaksime rääkima ka metallide varustuskindlusest.”

Samas ei näe ta metallivaldkonda sugugi mineviku pärandina. Vastupidi – tema sõnul ei ole vaja küll ratast uuesti leiutada, kuid ratast saab alati paremaks teha. Metallimaailmas tähendab see tema jaoks ringlussevõtu tõhustamist, rohelise terase arendamist, kvaliteedikontrolli täiustamist ning saasteainete vähendamist. Selle kõige juures näeb ta suurt rolli tehisarul, asjade internetil, droonidel ja teistel tipptasemel tehnoloogiatel.

NB! Päisepildil on AI visioon Orkunist tulevikulaboris