Pronksiajale järgnenud rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas teise aastatuhande teisel poolel eKr. Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas algas rauaaeg esimese aastatuhande esimesel poolel eKr. Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplaste kaudu.
Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Seda toorainet leidub Eestis tänini, näiteks Tallinna teletorni ehituse ajal 1977. aastal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda.
Eesti suurim muinas- ja keskaegne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatme mägedena. On teada, et 11.–14. sajandil toodeti Tuiu piirkonnas umbes 1000 tonni rauda, millest jätkus ilmselt nii laevade ehitamiseks, relvade ja tarbeesemete valmistamiseks kui ka müügiks mandrile või isegi kaugemale. Tuiu soomaak sisaldab väga vähe fosforit, mis teeb terase rabedaks, seetõttu oli siin toodetud raud eriti kvaliteetne. Protsessiks vajalik puusüsi miilati kohapeal. 100 kg raua tootmiseks kulus 600–700 kg maaki ja 1200–1500 kg puusütt. Protsessi käigus eraldus 300–400 kg šlakki.

Rauamaagi lademed Austraalias Pilbara piirkonnas.

Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Ka Maa metalliline tuum sisaldab rauda. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimesena kasutama.
Emeriitprofessor Huno Rätsep on kirjutanud, et meie sõna raud on laenatud Skandinaavia germaanlastelt. Otsene laenuallikas on germaani algkeeles raudan. Läänemeresoome rauta on väikeste häälikumuutustega säilinud kõigis läänemeresoome keeltes.
Hilisemates germaani keeltes on üksnes vanapõhja ja islandi vastel rauði tähendus soomaak, soomalm, malm. Teistes germaani keeltes on see sõna värvinimetus, tähistades punast värvi: gooti rauÞs, saksa rot, ingl red, vanapõhja raudr, rootsi röd. Värvi tähistavana tuntakse teda ka teistes indoeuroopa keeltes, näiteks ladina rufus ja ruber, leedu raudas, vanaindia rohita tähendab punast hobust. Rauakõlaline on ka punakas- või roostepruuni hobust märkiv eesti sõna raudjas, kuid see sõna pärineb Rätsepa järgi balti algkeelest.
Raua seltskonda tuleb arvata ka rauaoksiidi märkiv sõna rooste. Seegi on germaani laen ja moodustunud tüvest raudan (alggermaani rusta-z, saksa rost, inglise rust, rootsi rost).
Rauast moodustunud omadussõna raudne annab keeles kujundlikult edasi selle metalli olemust, see on: vastupidav, tugev, kindel, püsiv, kõigutamatu, vääramatu. Ka iseloom võib olla raudne, tähendades: tugevust, karmust, rangust, kõvakäelisust.
Raud ise aga on hoopiski plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. Raud on keskmise kõvadusega metall, kõvemaks muudavad selle lisandid. Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle.

Terase sulatamine.

Kust tuleb aga eesti keelde eelpool mainitud sõna malm, mida see on algselt tähendanud, ning kuidas jõudis eesti keelde sõna maak, millest ju metalle toodetakse, kirjutame oma blogis edaspidi.