Värskelt vermitud 50-sendine särab kuldselt ja kaheurone kiiskab lisaks kuldsele ka hõbedaselt. Kumbagi väärismetalli me aga neist müntidest ei leia. Vaskselt läikivates väiksema väärtusega punakates sentides on kasutatud küll vaske, kuid mitte ainult.
Müntide sulamid
Milline keemia ja metallivalik siis peitub euromüntides? Kõige lihtsama koostisega on ühe-, kahe- ja viiesendised. Need kaaluvad vastavalt 2,30, 3,06 ja 3,92 grammi ning koosnevad vasega kaetud terasest. Vasekiht annab mündile tuttava punaka värvi, teras aga võimaldab hoida materjalikulu madalana.
Ühe- ja kahesendised on, tõsi küll, tänapäeva Eestis juba väga haruldased. Alates 1. jaanuarist 2025 ümardatakse Eestis sularahas maksmisel ostukorvi lõppsumma lähima viie sendini. Kaupmehed ei anna sularahas makstes tagasi ühe- ja kahesendiseid münte, vaid alustavad tagastamist viiesendistest. Kliendina on ehk teada, et soovi korral võib osa ostusummat endiselt tasuda ka ühe- ja kahesendiste müntidega. Kaupmees on kohustatud vastu võtma kuni 50 münti korraga.
10-, 20- ja 50-sendiste puhul muutub asi huvitavamaks. Need on valmistatud sulamist nimega Nordic Gold – hoolimata nimest ei sisalda see üldse kulda. Sulamis on 89% vaske, 5% alumiiniumi, 5% tsinki ja 1% tina.
See tähendab, et 7,80 grammi kaaluvas 50-sendises on ligikaudu 6,94 g vaske, 0,39 g alumiiniumi, 0,39 g tsinki ja 0,078 g tina. 20-sendises on vastavalt umbes 5,11 g vaske ning 10-sendises umbes 3,65 g. Ehk 50-sendise massist ligi seitse grammi moodustab vask.
Bimetallmündid
Ühe- ja kaheeurosed on veel keerulisemad, sest need on bimetallmündid ehk mündid, mis koosnevad kahest eri värvi ja koostisega metallist või sulamist. Tavaliselt on sellistel müntidel välimine ring ühest sulamist ja sisemine südamik teisest sulamist.
Üheeurose kollane välisrõngas on nikkel-messingist (CuZn20Ni5), sisaldades ligikaudu 75% vaske, 20% tsinki ja 5% niklit. Selle hõbedane keskosa on kolmekihiline: vask-nikkel / nikkel / vask-nikkel. Kaheeurose puhul on süsteem ümber pööratud: välisrõngas on Cu75Ni25 vask-nikkel ning kollane keskosa koosneb nikkel-messingi ja nikli kihtidest.
Kui palju täpselt ühe- ja kaheeurostes vaske, niklit või tsinki leidub, ei ole kahjuks teada. Euroopa Keskpank on küll avaldanud müntide kogukaalu ja eri osade sulamikoostise, kuid ametlikus tehnilises spetsifikatsioonis ei anta eraldi rõnga ning südamiku massi.
50 eurosendises 10 USA sendi eest vaske
Metallide rahalist väärtust saab aga hästi illustreerida 10–50-sendistega. Näiteks vase hind oli 25. augustil 2026 Londoni metallibörsil umbes 14 343 dollarit tonn ehk 14,34 dollarit kilogramm. 50-sendises sisalduva 6,94 grammi vase väärtus oli seega umbes 10 USA senti.
Üks täielik komplekt kõigist kaheksast euromündist kaalub kokku umbes 42 grammi ja selle nimiväärtus kokku on 3,88 eurot. Suure osa sellest massist moodustavad vask, teras, nikkel, tsink ja alumiinium.
Ja just siin erineb tänapäeva münt antiiksest kuldmündist. Euro väärtus ei peitu metallis. Metall peab hoopis tagama, et münt kestaks aastaid, oleks äratuntav, masinkontrollitav, raskesti võltsitav ja mõistliku hinnaga valmistatav.
Kunagi määras mündi väärtuse metall. Tänapäeval on metall vaid vahend mündi valmistamiseks.
Allikad: EUR-Lex – euromüntide ametlikud tehnilised spetsifikatsioonid · Euroopa Komisjon – euromüntide ühised küljed ja omadused · Euroopa Keskpank – euromüntide koostis ja mõõtmed · London Metal Exchange – metallide hinnainfo