„Ma arvan, et me oleme vanametalliplatsidele selgelt uue standardi loonud,“ ütleb Tartu osakonna juhataja, 16 aastat CRONIMETis töötanud Janno Talvik. „Paljud kliendid siiralt imestavad, et vanametalliplats saab olla nii puhas. Eks neil ole siis mälestused kaugematest aegadest, mille järgi on vanametalliplatsi töötajad kõik tahmaste nägude ja õliste roobadega, ning jalgu poole sääreni poriseks tegemata seal liikuda ei saa. Meie näitame, et saab küll.“
Muutuvad nii kliendid kui ka töötajad
Janno hinnangul on CRONIMET oma platside heakorda teinud märkimisväärseid investeeringuid, mis ei jää märkamata klientidele ega töötajatele. „Pärast seda, kui plats on saanud korda, on klientide positiivset tagasisidet olnud palju. Ka töötingimused on sellega märkimisväärselt paranenud,“ räägib Janno.
Täna töötab Tartu platsil kuus inimest, lisaks sõsarettevõtte Eesti Vanapaber kaks töötajat. Kui Janno 16 aastat tagasi alustas, oli platsil kolm töötajat. Lisaks ka kolm autojuhti. Transporditeenust ostetakse nüüd juba aastaid sisse.
„Lisaks korras platsile ja palju paremale tehnikale on meil nüüd standardid tõusnud ka töökeskkonnas,“ arvab Janno. „Töötajate seas on toimunud nähtav suhtumise muutus, ollakse palju kohusetundlikumad. Aga muutunud on minu meelest ka kliendid –teadlikumaks niihästi jäätmekäitluse teemadel kui ka materjali tundmise osas.“ Kliente, kes platsile vanametalli toovad, on tipphooajal päevas kuni 60, talvisel ajal kuni 40 ringis.
Kõige värvikamaks kliendiks peab Janno Aardlapalust pärit Jaani, kes käib vanametalli hobuvankriga toomas. „Kord vedas ta vankril koguni autovraki kohale,“ märgib Janno. Tema sõnul on eraklientide käitumises aastatega muutunud ka see, et varasemast rohkem tellitakse vanametallile CRONIMETist auto järele.
Masinad annavad efektiivsuse
Töökorralduse osas saab Janno hinnangul kindlasti veelgi paremaks muutuda. „Täna teeme värvilise sorteerimisel ikka väga palju käsitööd, see on ajamahukas ja madala efektiivsusega. Tuleb ka palju ületunde, inimesed väsivad,“ räägib Janno, lisades, et senisest rohkem töid tuleb masinatele usaldada. Nii on värvilise sorteerimiseks peagi osakonda saabumas uus töölaud, mis magnetlindi abil ise terase värvilisest mittemagnetilisest metallist eraldab.
Alumiiniumi pressimine ning muu värvilise metalli sorteerimine ja puhastamine ongi üks Tartu osakonna põhifookusi. Aga selle kõrval on mõistagi oluline ka must ja roostevaba metall. Ühes kuus töödeldakse keskmiselt ligi 2000 tonni vanametalli. Aastas teeb see enam kui kolme Eiffeli torni jagu metalli, millele on uus elu antud ja selle läbi keskkonda säästetud. Lisaks vanametallile võtab Tartu osakond vastu ka ehitusjäätmeid.
Leia omale raamat
Veidi vähem kui kolm aastat pärast Tartu osakonna loomist asutati 4. detsembril 2007. aastal sõsarettevõte Eesti Vanapaber. Tänagi Tartu platsil, aga ka Tallinnas meie Lasnamäe osakonna juures töötav ettevõte saatis eelmisel aastal ümbertöötlemisele 11 600 tonni vanapaberit. Keskkonna mõttes tähendab selline kogus 197 313 säästetud puud ja 47,6 GWh säästetud energiat – see on kogus, millega 13 700 Eesti keskmist majapidamist saaks oma elektritarbimise kaetud.
Kuid mis Eesti Vanapaberi ja CRONIMETi Tartu osakonna puhul on veel vahva: seal asub raamaturiiul, kuhu korjame välja vanapaberiks toodud väärtuslikumad raamatud. Neid raamatuid saab tulla igaüks vaatama ja omale meelepärased sealt tasuta kaasa võtta.
Aga kuidas see kõik algas?
Tartu platsi ehitajaks ja esimeseks juhataks oli meie tänane ostu- ja müügijuht Marko Erlich – mees, kes arvas toona, 2005. aastal, et tuleb CRONIMET Nordicu eelkäijasse Eesti Metalli tööle vaid üheks talveks.
Algas see kõik aastal 2004, kui raamatupidamist ja rahandust õppinud Tartu poiss teenis ülikooli kõrvalt raha tänavakivide paigaldusega. „Juhtusin Eesti Metalli omanikele Andres ja Eva Pedjakule seda tööd tegema. Ja sealt tuli pakkumine: tule ja ehita meile Tartu plats,“ meenutab Marko. „Plats sai tehtud ja siis tuli juba järgmine jutt: tule Tartu osakonna juhatajaks. Minu veendumus oli, et ma ei lähe palgatööle. Kuid siis andsin järele ning mõtlesin, oma tegemisi oli vähe, olgu, tulen vaid üheks talveks…“
„Alguses oligi vaid Jõgeva plats. Lisandunud Tartu plats oli esialgu väga väike – iga päev oli vaja materjali välja vedada, muidu ei oleks ära mahtunud. Umbes aasta vedasingi ise iga päeva hommikul kella 5-6 ajal veoautoga metalli Jõgevale, veoauto juhiluba mul muidugi tol ajal polnud,“ muigab Marko.
Tartu osakonna asutamine toimus 01. veebruaril 2005. Nüüd on sellest talvest saanud 21 aastat.
