New Yorgi sadamas juba rohkem kui sajandi linna saabujaid tervitav roheka tooniga Vabadussammas ei ole lihtsalt monument või ainult Ameerika Ühendriikide vabaduse sümbol. See on ka suurepärane näide sellest, kuidas vask ühendab kunsti, arhitektuuri ja insenerimõtte.
Vabadussamba ametlik nimi on Liberty Enlightening the World ehk „Vabadus valgustamas maailma“. Selle lõi prantsuse skulptor Frédéric Auguste Bartholdi ning konstruktsiooni väljatöötamisel oli oluline roll insener Gustave Eiffelil, keda tuntakse eelkõige Pariisi Eiffeli torni järgi. UNESCO kirjeldab Vabadussammast kui õõnsat kolossi, mis koosneb metallraamistikule kinnitatud õhukestest vormitud vasklehtedest. Oma ajas peeti seda üheks 19. sajandi suureks tehniliseks saavutuseks – sillaks kunsti ja inseneriteaduse vahel.
Kuldne või roheline?
Tänapäeval tuntakse Vabadussammast tema roheka värvuse järgi. See on aga petlik – Kui monument 1886. aastal avati, säras selle välispind värske vase punakaskuldses toonis.
Värvimuutus tekib aja jooksul oksüdeerumise tulemusena. Kui vask puutub kokku õhu, niiskuse, vihma ja mereäärse keskkonnaga, moodustub selle pinnale paatinast kaitsev kiht, mis annab vasele roheka tooni.
80 tonni vaske
Vabadussamba vaskkate kaalub ligikaudu 80 tonni. Kuju katva vaskpleki paksus on samas kõigest 2,37 millimeetrit. See on üllatav fakt. Maailma üks tuntumaid monumente on kaetud vaskkihiga, mis on üle sajandi vastu pidanud, kuid materjalina väga õhuke. Vabadussammas seisab New Yorgi sadamas, kus seda mõjutavad tuul, vihm, temperatuurimuutused, soolane mereõhk ja linnakeskkond.
See teeb Vabadussambast väga hea näite vase vastupidavusest. Vask ei ole ainult ilus või väärtuslik metall. See on materjal, mille praktilised omadused on pea ainulaadsed: seda saab vormida, kasutada keerukates konstruktsioonides, see peab hästi vastu ilmastikule ning aja jooksul tekib selle pinnale looduslik kaitsekiht.
Vase väärtus kestab
Vabadussammas näitab, et vask ei ole ainult juhtmed, torud või tööstuslik tooraine, nagu me seda tänapäeval valdavalt tunneme. Vask võib olla ka kultuuri, arhitektuuri ja ajaloo osa.
Vask ka üks olulisemaid ringlussevõetavaid metalle. Seda saab korduvalt ümber töödelda, ilma et selle väärtus ja omadused oluliselt kaoksid. Just seepärast on vask ringmajanduses väga tähtis materjal: kord juba maa seest kaevandatud ja kasutusele võetud vask ei pea oma elu lõpetama jäätmena. Seda saab uuesti kasutada uutes toodetes, seadmetes, ehitistes ja tehnoloogias – ja miks mitte ka kunstis.