Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (u 6500 eKr). Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 4000–3000 eKr. Plii väljasulatamine läikivast ja raskest galeniidist (pliisulfiid) võis toimuda hõõguvatel puusütel ka kogemata. Pronksiaja esimesed pronksist esemed olid legeeritud plii, antimoni ja arseeniga (kõik pärinevad sulfiidsest polümetallimaagist).
Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel). Erinevat muude metallide maakidest on plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. Tingitud on see uraani ja tooriumi lagunemisest. 2022. aastal kaevandati kogu maailmas kaevandustest ligikaudu 4,49 miljonit tonni pliid.
Sellest hoolimata on plii maailmas üks kõige suurema taaskasutuse osakaaluga metalle. Umbes pool plii toodangust toodetakse plii taaskasutamise läbi. Suurimad plii tootjad on Hiina (umbes 60% maailma toodangust), Austraalia ja USA. Umbes 90% plii toodangust kasutatakse patareides ja akudes.
Pliid on eesti keeles nimetatud ka seatinaks. Seatina plii nimetusena on tõlkelaen, mille kaugemaks allikaks on inglise pig of lead, mis tähendab lamedast pikergust pliitükki; inglise keeles tähendab pig nii siga, noort siga kui ka metallikänku, metalliplaati.
Plii (mis eesti keelde jõudis alamsaksa keelest) on rikastanud eesti keelt ka teiste sõnadega. Nii näiteks on plii ladinakeelsest nimest plumbum saanud saksa keele vahendusel nime eesti (hamba)plomm. Pliile viitab ka sõna pliiats päritolu.