“Autol peab olema tagavedu, bensiinimootor ja vähemalt 350 hobujõudu,” kinnitab Konstantin, lisades, et kiirus meeldib talle nii väga, et ka liiklustrahve tuleb ette. Naljaga pooleks öeldes läks mees kiiruse peale välja ka viimasel Tartu suusamaratonil, valides teadmatusest vabatehnika suusad (Tartu maraton sõidetakse klassikalises stiilis). “Sõber tõi mulle supersuusad, aga ma alles stardis avastasin, et need pole klassikastiili jaoks,” naerab Konstantin. Spordimehe visadusega “kühveldas” 38aastane mees siiski paaristõugetega 31kilomeetrise distantsi läbi. “Järgmiseks aastaks ostan ikka klassikasuusad,” lisab ta.

Vastupidavust, pikki treeninguid ja tahtejõudu nõudev kestvussport – rattarallid, poolmaratonid, triatlon – ongi nüüd juba aastaid Konstantini hobi ja enese laadimise koht. “Ma ei tee seda tulemuse pärast, naudin protsessi,” ütleb pea iga päev trenni tegev mees. “Harjutan pooltriatloniks, eesmärk on läbida Itaalias võistlus, mis paar aastast tagasi koroona tõttu katki jäi,” räägib ta. Selja taga on kaks sarnast võistlust Eestis ja üks Peterburis. “Treenin sõpradega koos, nädalas tuleb paarsada kilomeetrit rattasõitu, paarkümmend jooksukilomeetrit ja umbes poolteist kilomeetrit ujumist.”

Võib öelda, et maratoni mõõtu oli Konstantini karjäär ka endise tööandja juures BLRT Grupis ja Refondas. Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis käinud ja 2010. aastal Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO) ärijuhtimise alal lõpetanud mees asus tööle tradingu alal, vahendades keemiatööstuste toodangut näiteks Venemaa ja Hiina vahel. „Kaupa ma kunagi ei näinudki, ainult tehinguid sõlmisin – selles mõttes on vanametalliäri nagu päris, midagi reaalselt ja käega katsutavat,“ räägib ta. Kahe aasta pärast asus ta tööle Refonda värvilise metalli ostujuhina, peagi lisandus töölauale must metall ja seejärel ka müük. Veel kaks aastat hiljem oli Konstantinist saanud Refonda tegevjuht ja juhatuse liige. Selles ametis oli mees käesoleva aasta alguseni, kuni Refonda Leedu Metrunale müüdi.

„Vanametall on elav äri, midagi toimub reaalselt, palju on vaja suhelda erinevate klientidega,“ loetleb mees, mis teda selles valdkonnas hoiab. „Vanametalli ei osata Eestis hinnata ringmajanduse olulise osana, oleme kinni mingites vanades stereotüüpides, näiteks Soomes on suhtumine hoopis teine. Mulle meeldib ka see, et Cronimet teadvustab seda oma missioonina,“ räägib Konstantin. „Põnev on ka see, et Cronimeti ettevõte on rahvusvahelisem ja ma ütleks ka, et euroopalikum.“

„Näen seda, et Cronimet tahab kasvada, tegutseb selle saavutamiseks järjekindlalt ning teeb arenemiseks suuri investeeringuid. Refonda oli selles osas hoopis teine, grupi fookus oli mujal – laevaehituses – ja vanametalli äriliini arengust omanikud ei huvitunud,“ võrdleb ta.

„Mul on südamest hea meel, et Konstantin soovis peale Refonda müüki Cronimetiga liituda,“ ütles Cronimeti juht Eva Pedjak. „Eks ta kaalus ka muid võimalusi, aga usun, et Cronimet on koht, kus Konstantinil on võimalus oma teadmisi ja oskusi kiirelt teostada. Oleme Konstantiniga viimastel aastatel laadinud mitmeid ühiseid laevu, läbi töiste tegevuste üksteist natuke tundma õppinud ning võimalusel üksteisele toeks olnud. Minu jaoks on oluliseks lubadustest kinnipidamine ja seda on Konstantin alati teinud.“

Tööst ja sportimisest vaba aeg kuulub Konstantinil perele, kus kasvab ka 9aastane tütar. „Reisimine on kindlasti üks meie suuremaid eesmärke – see võimaldab lapsel keeleliselt areneda,“ ütleb mees – tema Inglise Kolledžis õppiv tütar räägib juba praegu nelja keelt. Suvised pikad reisid olid Konstantini elu osa ka lapsepõlves. Sündinud on ta Ukrainas Odessas, pere kolis Eestisse, kui poiss oli aastane. „Aga suved veetsin kõik vanavanemate ja sugulaste juures Musta mere ääres,“ meenutab ta.