See on üheksas ja viimane lugu meie metalliajastute sarjast. Metalliajastud ei tähista ainult arheoloogilist ajajoont. Need näitavad, kuidas materjaliteadus on andnud inimkonnale järjest uued võimalused: vask õpetas metalli töötlema, pronks näitas sulamite jõudu, raud muutis tööriistad ja relvad kättesaadavamaks, teras ehitas sillad ja pilvelõhkujad, alumiinium tõstis inimesed õhku ning titaan, magneesium ja uued kõrgtehnoloogilised sulamid viisid konstruktsioonid kosmosesse, meditsiini ja ülitäpsesse masinatööstusse. Loe meie blogist ka teisi metalliajastute lugusid.

See on uus ajastu: mitte ühe metalli, vaid targema materjalikasutuse ajastu. Teras, alumiinium, roostevaba teras, vask, titaan ja magneesium ei kao kuhugi. Kuid nende kõrval muutuvad järjest olulisemaks madalama süsinikujalajäljega tootmine, taaskasutatud toorme kasutamine, sulamite parem sorteerimine ja materjalide jälgitavus.

Kolm suurt suunda:

  • Roheline teras – terase tootmine viisil, mis vähendab fossiilkütuste kasutamist ja CO₂-heidet. Rootsi ettevõte SSAB tootis 2021. aastal esimese tõeliselt vesinikupõhise terase, mis märgib uue ajastu algust.
  • Taaskasutatud alumiinium – selle tootmiseks kulub vaid u 5% energiast võrreldes esmase tootmisega.
  • Kõrgtehnoloogilised sulamid – omadused kavandatakse täpselt konkreetse kasutuse jaoks, sageli arvutisimulatsioonide abil.

Lisaks tulevad mängu 3D-prinditud metallid. Kui varem tuli detail sageli freesida suuremast toorikust, siis metalliprintimine võimaldab kasvatada keeruka kujuga detaile kihthaaval. See vähendab materjalikulu ja loob kujundeid, mida traditsioonilise tootmisega oleks raske või võimatu valmistada.

💡 Huvitav fakt: NASA ja ESA uurivad aktiivselt võimalust printida metallist konstruktsioone otse Kuul või Marsil – kasutades kohalikku maaki toorainena. See võib tulevikus muuta kosmoseehituse täiesti uuel viisil võimalikuks.

Tuleviku konstruktsioonimetall ei pruugi olla täiesti uus element. Pigem on see paremini valitud, paremini toodetud, paremini kasutatud ja paremini ringlusse võetud metall. Vanametall ei ole lõpp-punkt, vaid järgmise tootmistsükli algus.

Kui vask õpetas inimest metalli vormima, pronks õpetas sulameid looma, raud ja teras ehitasid tööstusühiskonna ning alumiinium tõi kergkonstruktsioonid, siis järgmine ajastu võib olla ringmajanduse ajastu. Selle keskne küsimus ei ole enam ainult „millest me ehitame?”, vaid ka „kuidas tagame, et see materjal ei kaoks pärast esimest kasutuskorda?”

Metallide ajalugu näitab, et iga suur tehnoloogiline hüpe algab materjalist. Kuid 21. sajandi suurim hüpe võib olla hoopis selles, et õpime juba olemasolevaid materjale targemalt kasutama. Metall ei pea lõpetama jäätmena. Õigesti kogutuna, sorteerituna ja ümber töödelduna saab sellest uus tala, uus fassaad, uus autoosa, uus masin või uus tööriist.

Nii nagu metallid andnud nime mineviku ajastutele võivad need anda sisu ka tuleviku ajastule.