Otse sisu juurde

Blogi

Metallide ajastud. Alumiinium – kui metall sai tiivad

Alumiinium oli teaduslikult tuntud juba 19. sajandil, kuid pikka aega oli selle tootmine keeruline ja kallis – tegelikult oli alumiinium enne tööstusliku tootmise algust kallim kui kuld. Legendaarne lugu räägib, et Napoleon III serveeris oma auväärseimatele külalistele toitu alumiiniumtaldrikutelt, samas kui madalama staatusega külalised pidid leppima kuldtaldrikutega.

Lähemalt

Metallide ajastud. Roostevaba teras – loodud kestma

20. sajandi alguses muutus järjest olulisemaks mitte ainult terase tugevus, vaid ka vastupidavus keskkonnale. Teras oli tugev ja odav, kuid roostetas. Lahendus tuli legeerimisest: kui terasele lisada piisavalt kroomi (vähemalt 10,5%), moodustub pinnale õhuke kaitsev oksiidikiht. Nii sündis roostevaba teras.

Lähemalt

Metallide ajastud. Teras – sillad, raudteed ja pilvelõhkujad

Kui raud muutis tööriistad kättesaadavaks ja malm andis tööstusele valatavad detailid, siis teras muutis võimalikuks kaasaegse maailma. Teras on raua ja süsiniku sulam, mille omadusi saab väga täpselt muuta. Õige koostise ja kuumtöötlusega saab teras olla tugev, sitke, elastne, kulumiskindel või korrosioonikindel.

Lähemalt

Metallide ajastud. Malm ja tööstusrevolutsioon

18. sajandil muutis metallide kasutust uus tootmisviis. Kõrgahjude areng, koksi kasutamine puusöe asemel ning rauatootmise kasv tegid võimalikuks suuremahulise malmi kasutamise. Malm on raua ja süsiniku sulam, mille süsinikusisaldus on kõrgem kui terasel. See on hästi valatav ja tugev survele, kuid habras tõmbele ja löökidele.

Lähemalt